"Ruumipoeetika" on eelkõige raamat headuse ruumist. Ruumi tõlgendatakse luulenäidete abil: Rilke, Baudelaire'i, Valéry, Bretoni kõrval kohtame tsitaate Hugo, Hesse, van Gogh'i ja Vlamincki sulest. Samuti armastab Bachelard tsiteerida tundmatuid poeete kuskilt Argentinast või Lätist. (Meenub lehvivate juustega Ilmar Laaban, kes tsiteeris kord Stockholmi suures juustupoes mustlaspoeete, müüjaplikad lausa kilkasid vaimustusest ja lõikasid talle degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.) "Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus". Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel harva tuleb ta sellest välja ja uneleb peegelsiledate järvede kaldal, metsade lõputuses, tähtede säras, kuukiirte nukruses. Tundub, et lõpmatus valmistab talle hirmu. Maja all mõtleb Bachelard eelkõige elamut. Mõisted oneiriline maja (uneline elamu), ülikelder, mittemaja
küpsetatakse või praetakse. Liigitatakse väikesteks ja plaadipirukateks (kinnised ja lahtised). Praetud pirukate eriliigiks on pontsikud e. moosipallid (ümmargused) ja sõõrikud (rõngakujulised). Pitsa (itaaliapäraselt pizza) on õhukesel pärmitaignast alusel küpsetatud lahtine pirukas, mille tugevasti maitsestatud liha-, kala-, kreveti-, köögivilja-, seene-, vm. kattele on lisatud rohkesti tomatit või ketsupit ja kõige pealmiseks katteks juustuviile või riivjuustu. Pitsa liike on Bolognese (hakklihaga), Naapoli (loomalihaga), Francescana (singi), Mexicana (teravamaitselise hakklihaga), Vegetariana (paprika ja suhkruhernega), Capricciosa (singi ja sampinjoniga) jt. Termiliselt seisundilt võivad olla soojad, jahutatud või külmutatud. Barankatooted on kuivatatud tooted. Liigitatakse rõngliteks (ühes kg-s 20...65 tk, niiskusesisaldus 9...18%) ja rõngikuteks (ühes kg-s 90...240 tk, niiskusesisaldus 9... 12%).