Määratakse laabi-käärprooviga. 20. Võihappebatsillide ja nende spooride mõju juustu valmistamisele. Need tekitavad juustus võihappelist käärimist ning nende areng võib soodsatel tingimustel olla suhteliselt kiire. Võihappekäärimisel tekib lisaks võihappele ka äädikhappe, süsihappegaas ja vesinik. Tekkiv rohke gaas põhjustab juustu hilist paisumist, millega kaasnevad ebameeldiv lõhn ja maitse. Võihappekäärimine on üks levinumaid juustuvigade põhjustajaid. Probleemiks on just spoorid, mis ei hävine pastöriseerimisel. Määratakse käärprooviga. 21. Iseloomusta piima valmimist, reserveerimist. Värskelt lüpstud piim ei kalgene hästi, keskkond on piimhappebakterite jaoks ebasobiv, piimast saadakse nõrk kalgend ning juustutera kuivab aegalselt. Seetõttu peab juustupiim valmima kalgendumisomadused paranevad ning piimhappebakterite normaalne areng soodustub
3- rahuldav (nõrgad vead); 4- hea; 5- väga hea. Kui assessorite antud hinded erinevad mingi näitaja osas vaid ühe palli võrra, siis arvutatakse neist keskmine, Kui aga erinevused on suuremad kui üks pall, tuleb juust võtta kordushindamisele. Kui ka siis jääb erinevuseks rohkem kui üks pall, võetakse hinde paneku aluseks enamike degustaatorite antud hinne. Juhul, kui juustu mingil põhjusel hinnatakse 3, 2 või 1 palliga, siis tuleb koos hindega ära näidata ka rahvusvahelise juustuvigade nimistu kohane viga, mis põhjustas hinde alandamise. 52. Juustu kvaliteedinäitajad, mida hinnatakse sensoorselt · välimus; · konsistents; · augustus ja värvus; · maitse ja lõhn. 53. Viinerite sensoorne hindamine Viinereid hinnatakse esmalt külmalt ning seejärel soojendatult. Kvaliteedi võrdluskatsetes külmad viinerid asetatakse üheaegselt hindaja ette lauale, igast sordist ca 6 tükki. Hindamisel lõigatakse mõni viiner terava noaga
annaabi.ee 
