juustupiimale, juustukalgendile või juustukoorikute pinnale enamasti juuretisena. Juuretise valikul arvesatakse: · Mikroobide mõju piima- ja juustukalgendi ning juustutoorikute happesusele j. Parameetritele · Mikroobide ja nende ensüümide proteolüütilist ning lipolüütilist aktiivsust · Aroomiainete ja gaaside moodustamise intensiivsust Kõige olilsemad mikroobid juustutootmises on piimhappebakterid. PHB tüved kääritavad laktoosi piimhappeks ja mõjutavad selle kaudu oluliselt juustupiima ja kalgendi pH-d, soodustavad laapuvust ja vadakueralduvust, takistavad võõrmikrofloora arengut, mõjutavad juustude valmimist jt omadusi. Oluliseimad mikroobid: Lactobacillus lactis Lactobacillus cremoris Lb. Diacetilactis Lactococcus cremoris Leuconostoc mesenteroides Pehmetel juustudel termofiilseid baktereid (jogurti omad) Streptococcus thermophilus
piimahappebakterite tüved kiirema ja efektiivsema fermenteerimise saavutamiseks, näiteks juustu tootmisel ja valmitamisel. Üks piimhappebakterite geneetilise modifitseerimise eesmärke on nende muutmine resistentseks destruktiivsete bakteriofaagide vastu. Piimhappebaktereid on ammust ajast kasutatud toidukomponendina ja seetõttu sobivad nad n.ö. ohutute bakteritena suurepäraselt ka toidutehnoloogias kasutatavate ensüümide, näiteks peptidaaside tootmiseks. Näiteks juustutootmises kasutatavat (lehma maos leiduvat) kümosiini (ehk renniini) toodetakse nüüd rekombinantsena piimhappebakterites. Sama ensüüm on ekspresseeritud ka pärmis. Muide transgeenses pärmis ekspresseeritud kümosiin oli esimene geneetiliselt modifitseeritud organimsist pärinev ensüüm, mis sai loa toiduks kasutamiseks. Samuti kasutatakse õlletööstuses geneetiliselt modifitseeritud pärmitüvesid vähese süsivesikute- sisaldusega õlle tootmiseks
annaabi.ee 
