tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast." Juust on kontsentreeritud piimatoode, mida hinnatakse tema toitvuse, kauaaegse säilivuse ja hea maitse tõttu. Ta sisaldab kergesti omastatavaid ja täisväärtuslikke valke, erinevaid piimarasvu, mineraalaineid ja vitamiine (A, B ning D-rühma vitamiine). Väärtuslikum osa juustust ongi tema valgud. Lisaks on juustus rikkalikult kaltsiumi ning fosforit. Juustutegemine on vana viis piimas leiduvate kasulike ainete säilitamiseks. Kohalikule juustutraditsioonile panid aluse Sveitsi meistrid. Seetõttu on Eestis tehtud juust traditsiooniliselt sveitsi, hiljem ka hollandi tüüpi. Tänapäeval on juustuvalik palju mitmekesisem, ent jäänud ikkagi eestlaslikult mahedaks ja õhuliseks.Augud juustus on mikroobide elutegevuse tagajärg. Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad mullikestena ja moodustavad augustuse
või kartulikooke. Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu. Saare idapoolsed karjamaad on kaetud paksu kanarbikuvaibaga, mistõttu seal karjatatud lammaste liha omandab eriliselt pikantse maitse. Lambaliha kõrval süüakse ka sea- ja veiseliha ning kana. Kesk- Iirimaa rohumaad pakuvad rohket sööta piimakarjale. Iiri või on näiteks kuulus isegi Euroopas ning muidugi pruugivad seda iirlased ise. Perefarmides on levinud juustutegemine nii lehma- kui ka kitsepiimast. jook Iirlased kallavad Guinnessi hulka samas koguses vahuveini ja kutsuvad vahutavat tumedat jooki Black Velvet ehk Must samet. Jook sai alguse 1861.aastal Londoni Brook’s klubis ajal, kui kogu Inglismaa leinas äsja manalateele läinud populaarset prints Albertit ja klubi administraator tegi ettepaneku panna ka vahuvein leinavärvidesse (musta). Nii sündis vaimustava maitsega jook, mis on populaarne tänini. Iirlastel on ka terve hulk arvestatavaid
pärmseened Esimene ja ilmelt inimkonna ajaloo kõige tähtsam toiduainete töötluse produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et
pärmseened Esimene ja ilmelt inimkonna ajaloo kõige tähtsam toiduainete töötluse produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et
annaabi.ee 
