Prantsusmaalt lisandub samapalju. Esimesed tööstuslikud juustumeiereid tekkisid Ameerika Ühendriikides 1850-ndatel ja Inglismaal 1870-ndatel aastatel. Ligikaudu samal perioodil asutati tööstusi ka teistesse Euroopa maadesse.(http://valgamaa.kok.ee/oppe/2009_juust/juustu_ajalugu.html) Juustutootmisest Eestis Eestis asutati juustu tootma sel ajal kui kuuluti Vene Impeeriumisse. Venemaa juustuvalmistamisele panid alus sissetoodud tehnoloogia ja välismaitse juustumeistrite abil. Esimesena kutsus meistreid Venemaale tsaar Peeter I. Esimene suurem juustutootmisele spetsialiseerunud ettevõte alustas oma tegevust 1795. Aastal Tveri kubermangus. Juustu toodeti peamiselt mõisates, kust seda müüdi suurematesse linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem. Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese maailamsõja
täpselt teada. Kuna aga juustu on toiduainena alati väga hinnatud, siis on ka need oskused arenenud ja täienenud pidevalt. Tänapäeval on oskusteabe areng tihedalt seotud teaduse ja tehnika progressiga, mis loob suurepärased võimalused selle tootegrupi edasise populaarsuse kasvuks 2.3 Juustutootmine Eestis Eestis asutati juustu tootma juba Vene Impeeriumi kuulumise ajal. Venemaa juustuvalmistamisele panid aluse sissetoodud tehnoloogia ja välismaisete juustumeistrite abil. Esimesena kutsus meistreid Venemaale tsaar Peeter I. Esimene suurem juustutootmisele spetsialiseerunud ettevõte alustas oma tegevust 1795. aastal Tveri kubermangus. Juustu toodeti peamiselt mõisates, kust seda müüdi suurematesse linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem. Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese
eksperimentide tulemustele, nimetatakse füüsika printsiibiks. ATOMISTLIK PRINTSIIP · Võtame tüki juustu, asetame lõikelauale ning lõikame pooleks. Tulemuseks on kaks poole väiksemat juustutükki. Jätkame juustupoolitamist. Lõikumise tulemusena saame järjest väiksemaid juustutükke.Kas võime juustu järjest pisemateks paladeks lõikuda lausa lõputult nii, et saadud tükid ikka sama maitsega juustuks jäävad? Juustumeistrite väitel pole see võimalik. Juust pole ühtlane mass, vaid koosneb suurest hulgast mitmete omaduste poolest erinevatest osakestest. Juust on segu erinevatest rasvade, valkude, hapete, soolade ja lahustite osakestest. Juustu järjest pisemateks paladeks lõikumisel jõuame varem või hiljem piirini, mille ületamisel ei või saadud tükikesi enam juustuks nimetada. Edasisel pisemaks lõikumisel saadud osakesed on rasva, valgu, soola ja vee osakesed
annaabi.ee 
