maksimaalsetest ja optimaalsetest määradest piimakarjale kõrgete lüpside puhul" ("Agronoomia", 1941, nr.3). Viimased kaks on ilmunud nõukogude korra algajal. Viimastest Th. Pooli Piistaoja aastatest on pärit järgmised tähelepanuväärsed mõtted: põllumajandusühistute traktorite ulatuslik kasutamine uudismaade ülesharimisel (söödabaasi laiendamisel); piimaveo korraldamine taludest riikliku autopargi abil, oskus teostada ratsionaalselt käsitsi- ja hobutööd, eriti juurviljakasvatuses; püsiva põllutööliste kaadri loomine, seejuures perekonnaga töölistele korterite soetamine ning sotsiaalse kindlustuse laiendamine maatöölistele. Th. Pool nimetas põllumajandusteadust puhtpraktiliseks teaduseks kohalikes oludes, mistõttu katseasjandus peab olema agronoomilise nõuande selgrooks. Eesti Vabariigi põllumajandusteaduse selgroo üheks lüliks oli ka tegevus Piistaoja talus. Th. Pooli uurimistöö tulemused said
jumala kartlikkus ja leplikkus. Ideaaliks oli mimes, eeskujude jäljendamine. Ka keiser armastas mimesist, jäljendades Kristust. Vaene Vaeseks loeti inimest, kellel polnud hinge taga 50 kuldmünti. Nende eluase oli vilets, enamasti üüritud. Vaesed maeti ühishauda või igaljuhul nimeta hauda. Vaene osales lihtsamates tootmisprotsessides, näiteks korvipunumises, või osutas vähenõudlikke teenuseid, näiteks valvas. Töötati ka pagaritöökodades, juurviljakasvatuses, ehitustel.Vaese mehe palk oli napp, seda maksti täielikult või osaliselt natuuras. Püstitati varjualused ja iga kuu annetati hõbemünte seal varju otsivatele vaestele. Keiser Romanos I lubas iga päev oma lauas einestada kolmel vaesel ja kinkis igaühele kuldraha. Headtegeva Neitsi Klooster pakkus vaestele rändajatele või haigetele peavarju. Iga päev jagati kloostri väraval munkade söömalauast järelejäänud palasid või pidupäevadel ja
annaabi.ee 
