Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. Ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid korrastatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka teineteise suhtes. Horisontaaltelje (üldistatud juurtoitumistingimuste skalaari) juhtivaks teguriks on mullareaktsioon, mis automorfsetel muldadel sõltub lähtekivimi karbonaatsusest, hüdromorfsetel muldadel aga ka põhjavee mineraalainetesisaldusest ja liikuvusest. Mullareaktsioon määrab aineringe iseloomu ja põhiliste mullatekkeprotsesside - leetumise ja kamardumise - vahekorra. Vertikaaltelg (üldistatud niiskusreziimi skalaar) iseloomustab niiskustingimusi, sellega seostuvaid aeratsiooni- jt. reziime ning soostumise ulatust.
Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. Ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid korrastatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka teineteise suhtes. Horisontaaltelje (üldistatud juurtoitumistingimuste skalaari) juhtivaks teguriks on mullareaktsioon, mis automorfsetel (mineraal-) muldadel sõltub lähtekivimi karbonaatsusest, hüdro- morfsetel (soo-) muldadel aga ka põhjavee mineraalainete sisaldusest ja liikuvusest. Mullareaktsioon määrab aineringe iseloomu ja põhiliste mullatekkeprotsesside - leetumise ja kamardumise - vahekorra. Vertikaaltelg (üldistatud niiskusreziimi skalaar) iseloomustab niiskustingimusi, sellega seostuvaid aeratsiooni- jt. reziime ning soostumise ulatust