esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed Noorem põlvkond: Sündisid Eestis, võib-olla said ka põhiharidus, lahkusid siit lapsena, emakeeleks jääb eesti keel. E. Toona, E. Nõu, H. Nõu, I. Laamann (ainus luuletaja). Teemad: identiteedi kriis e. juurtetuse tunne. Rootsi, Kanada, USA, (Saksamaa). Palju eesti kirjanike ühinguid, ka ajakirjad. Väliseesti kirjanike liit! Tegeleti tõlkimisega, avaldati Eestis elavate kirjanike teoseid. Karl Ristikivi 1912-1977. Teeb oma esimesed kirjanduslikud katsetused, kui käib Tln gümnaasiumis, selleks, et raha teenida ajaviitejutud ajakirjadele. Tavaliselt avaldatakse ilma nimeta. Ülikooli ajal hakkab kirjandust tõsiselt võtma. 14 romaani, 1 luulekogu, novelle jms
Praha kevad. 1960-ndatel oli järsku väga palju võimalik. Sula algus oli umbes 1956. 1970-ndatel tekkis uus slavofiilsus - 'uus-pinnaseideed'. Tõstatatakse külaideed, juurte probleemiga seoses. Sõna 'tee' saab negatiivse tähenduse. Nikolai Rasputin oli üks selle ideoloogia olulisemaid esindajaid. Esile kerkis palju Siberi kirjanikke, Rasputin kaasa arvatud. Ta väitis, et inimene olevat end teele ära unustanud. Oluliseks saavad püsivad väärtused - kodu jm. Teel elav inimene saab juurtetuse sümboliks. Ollakse tugevalt progressi idee vastu. Valdavaks saab mõte, et nõukogude kultuur käib mööda suletud ringi. Grossmann (juut muide) kirjutas Teisest Maailmasõjast midagi "Sõja ja rahu"-laadset 1950ndate lõpus - "Elu ja saatus", kus sõda on vaadeldud läbi erinevate inimsaatuste. Käsikirjad võeti ära ja trükimasin ka. Süüks pandi see, et ta osales juudi rahva kannatuste raamatu koostamisel. Selline kirjanduse ära keelamine tegi võimalikuks mitme
annaabi.ee 
