vandel), assotsiatsioonide kasutamine (vaip laip) - võõrkeelte laenud. Laenatakse nt sugulaskeeltest, eriala juhtkeeltest (nt ingl k geim ja sett). a) Tsitaatlaenud (nt de iure) b) Pärislaenud võõrsõnana (nt disain) c) Tõlkelaenud (nt viisaastak) d) Tähenduslaenud (nt arvutihiir) e) Laenlühenditega liitsõnad (nt e-hääletus, m-pilet) f) Ladina ja vanakreeka morfeemid (nt hüper-, -loogia). Soovitatavalt otseülevõtt (nt küberneetika, mitte saibernetiks). Kasutatakse juurmorfeeme, järelliiteid, eesliiteid, prefiksoide, sufiksoide. VÕÕRTERMINID OMATERMINID Lihtsam võõrkeelset kirjandust lugeda. Segab võõrkeelse kirjanduse lugemist. Rahvusvaheline suhtlus on lihtsam. Ei kergenda rahvusvahelist suhtlust. Ei moonuta sisu. Moonutavad sisu. Ei ole keelemeeste puristlik lõbu kas liialdus
Eksplitsiitselt markeeritud üleskutsefunktsioon tähendab, et kuulajat teavitatakse oma eesmärkidest. Sõnades on üleskutsefunktsioon sageli seotud hinnangukomponentidega. Nt kui kedagi nimetatakse jalamatiks, tähendab see, et mõeldakse tahtejõuetut, enamasti naisinimest, kelle suhtes kõneleja on tõrjuval positsioonil. 13. Sõnavara ajaline markeering. Eesti keele sõnavara hulk suureneb pidevalt. Uued sõnad on kas uustuletised või laenud teistest keeltest. Täiesti uusi juurmorfeeme lisandub tänapäeval ülimalt vähe. Laenude hulgas võib eristada kolm rühma neologisme: Okasionaalsed e juhuneologismid vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes kommunikatsioonisituatsioonis ja pärast seda enam kasutust ei leia. See võib toimuda hetkelise nimetamislünga täitmise vajadusest või teadlikust ekspressiivsuse suurendamise vajadusest (nt tuksterjer segaverelise koera tähenduses).