ja kerajad. Võsaülane: Ilma õiteta on ta väga sarnane kollase ülasega. Erinevust võib tähelepanelikumal vaatlemisel märgata lehtedes: kollasel ülasel on lehtede üksikud osad kitsamad kui võsaülasel. Samuti on võsaülase õie alusel olevad lehed pikema rootsuga. Ülasel on üks juurmine leht. Ka ülase õis on ebatavaline. Tupplehed moodustavad valge ümbrise mitmele tolmukale ja emakale, kroonlehti ülasel aga üldse ei ole.Võsaülane paljuneb kahel viisil. Risoomi külgedel asuvad harud moodustavad pungasid, millest kasvavadki uued taimed. Teatud aja möödudes kaob neil ühendus emataimega, uuel taimel moodustuvad õied aga
Jekka, Suuri yrttikirja, WSO, 2004 5.History in your garden: Sweet violet (Viola odorata) http://www.dailymail.co.uk/home/gardening/article-1144603/History-garden- Sweet-violet-Viola-odorata.html 6.Kuidas kasutada kannikest ravimina? http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-tarvitada-kannikest-ravimina? id=46402641 7.Violet http://www.bojensen.net/EssentialOilsEng/EssentialOils31/EssentialOils31.htm 8.Maitsetaimede leksikon, Maalehe raamat, 2004 Turvaskannike- Viola epipsila Juurmine leht kasvab üksikult.Varrelehed puuduvad.Leht alt karvane. Tavaline kannikeseliik Eesti niisketes metsades ja madalsoodes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Õieraod 5 kuni 20 cm pikad, kandlehekesed paiknevad selle ülemisel poolel. Laimunajad lehed on tömbi tipuga, alt hõredalt kaetud madalate karvadega, pealt aga paljad. Abilehed terveservalised. Õied helelillad, kannus 2–3 mm pikk ja tömbi otsaga. Õitseb mais-juunis. http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=254
lõunarannikul Visla jõe alamjooksust läänes). Sugukond tulikalised. Kasvukoht: salumetsades, niitudel, puisniitudel, metsaservadel, kaldavõsastikes ja parkides. Eelistab parajalt niiskeid viljakaid muldi. Metstulikas on mitmeaastane, lühikese risoomiga ja arvukate mustjate juurtega rohttaim. Vars on 20-50 cm kõrge, vaoline. Metstulikas erineb kõigist meie teistest tulikatest lehtede poolest. Taime juurmine leht on suur, tumeroheline, neerja kujuga ja täkilise servaga. Varrelehed on sügavalt kolmeks lõhestunud, nagu kolmesõrmeline käelaba; kõik lehed on alt karvased. Õied on kuldkollased, 2-3 cm läbimõõdus, viietised, sageli mõne puuduva kroonlehega. Õitseb mais ja juunis ning on esimene õitsev tulikas kevadeti. Viljaks on koguvili rohketest pähklikestest. Iga pähklikese tipus on peenike konksjalt kõverdunud nokk; selle abil saab kinnituda möödujate
annaabi.ee 
