liigi haploidse mütseeliga. Mittesuguline ehk anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tihti efektiivsem ja ilmselt seetõttu on paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kaduma läinud ja nad eksisteerivad ainult anamorfidena. Seente evolutsiooni kohta on võrreldes taimede ja loomadega suhteliselt vähe paleontoloogilisi andmeid. Vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 miljoni aasta ja kuuluvad ilmselt saprotroofidele. Rohkem kui 400 miljoni aasta vanuse taime juuretaolistest kudedest on leitud seene harunenud hüüfe, mis on väga sarnased rohttaimedel esinevale arbuskulaarsele mükoriisale. Selle ja mõne teise leiu põhjal on oletatud, et seda tüüpi mükoriisa mängis tähtsat osa maismaataimede tekkes. Selle hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega.
Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mitttesuguline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid. Arvatavasti on seetõttu paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kadunud ja nad paljunevad ainult koniidide abil. Seente evolutsioon Vanimate tõepäraste seene leidude vanus ulatub veidi üle 500 miljoni aasta ja tegemist on ilmselt saprotroofidega. Rohkem kui 400 miljoni aasta vanuse taime juuretaolistest kudedest on leitud seene harunenud hüüfe, mis on väga sarnased rohttaimedel esineva mükoriisaga. Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi. Selle ja mõne teise leiu põhal on oletatud, et mükoriisa mängis tähtsat rolli maismaataimede tekkes. Hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekuklaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. Seega on seened
annaabi.ee 
