Foto: Veiko Belials 18 Parim, mida vanade, õõnes puude jaoks saa- gruppideks on näiteks vanad tamme- või pärnarin- me teha, on parandada nende elutingimusi, tagades gid. Vähem süsteemipäraselt on puudegruppe rajatud küllaldase kasvuruumi ning võimalikult optimaalse nõukogude võimu aastatel. niiskus- ja õhurežiimi juurekeskkonnas. Vajadusel on Grupi näol on tegemist ühtselt toimiva tervikuga, näidustatud ettevaatlik võra vähendamine. kus on välja kujunenud spetsiifiline mikrokliima ning ratsionaalselt ära kasutatud kõik valgusnišid. Puud 2.6. Erinevate pargielementide on kohanenud grupis väljakujunenud tingimustega:
isegi üle 10 (olenevalt sellest, kui suur väetisevaru anti), kuid esimese kasvuperioodi järel stabiliseerub näit tavaliselt tasemel 2 …5, mis sobibki enamiku taimede kasvatamiseks. Soolasisalduse kiire languse üheks põhjuseks on vees lahustuva lämmastiku koguse muutus, kuna osa lämmastikust seotakse taimede poolt ning osa uhutakse välja. Lahustuvate soolade mõju taimede veemajandusele Tulenevalt veepotentsiaali erinevustest toimub juurekeskkonnas pidev vee ümberpaiknemine: vesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema suunas. Teisisõnu, kuivem keskkond imab vett niiskemast ja nii satub mullalahus taimejuurte lähedusse. Mullalahuse taimedesse sisenemise üheks põhjuseks on osmoos. Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Üldjuhul on keemiliste elementide sisaldus