sõnajalgtaim) seeneniidid (hüüfid) tungivad taime rakukesta ja rakumembraani vahele arbuskul hargnenud seeneniidimoodustis taime juured jäävad alles 2) ektomükoriisa peamiselt kandseened, aga ka mõned kottseened; puittaimed ka seeneniidid tungivad taimerakkude vahele => moodustavad Hartigi võrgustiku ümber juure olev seenvõrgustik on seenmantel taimel on juurekasvud hävinud ning toitu saavad ainult seeneniidistiku abil 3) monotropoidne mükoriisa seen + mittefotosünteestiv taim nt. seenlill taim sõltub kogu oma elu ainult seenest => saab sealt kõik eluks vajalikud ained parasiitlik kooselu 4) orhidoidne mükoriisa seen + orhideeline e. käpaline orhidee ei saa üldse seeneta hakkama parasiitlik kooselu
tugevasti kannatada saanud, siis kärbitakse oksi kuni 1/3 võrra. Üheaastaste istikute tagasilõikuse võib jätta ka talvisele ajale, kasutades sealjuures taandusniidukit. (B275 Same OÜ) Musta sõstra põõsad hakkavad arvestatavat saaki kandma kolmandal kasvuaastal. Kui põõsal on 8-12 hästi arenenud põhioksa, siis on sõstra kujundamine lõppenud. Saagikande periood Kõige rikkalikumalt kannavad saaki noored, kolme kuni nelja aastased oksad. Alates neljandst aastast musta sõstra juurekasvud lühenevad, saagikus ning kvaliteet halvenevad. Seepärast tuleb viieasstased ja vanemad oksad asendada uutega. PÕÕSASTE LÕIKUS VILJAKANDEPERIOODIL Harvendus- ja noorenduslõikus. Maksimaalse saagikuse tagab see, kui saagikandeperioodil on mustsõstral sobivas vahekorras erineva vanusega oksi. Latvu kärbitakse ainult siis, kui neid on kahjustanud kahjurid, haigused või külm. Noorenduslõikus Jäetakse alles 5-8 nooremat hea asetusega nooremat oksa, ülejäänud lõigatakse mulla pinnani
annaabi.ee 
