Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla. Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab sellega, et iga juurejupp, mis jääb mulda võib anda uusi taimi.(piparmünt) Risosoomidega püsikute jagamine Kaevata aiahargiga üles, puhastage muld ümbert ära. Tükeldage risoom nii, et igale eraldi juureosale jääks alles juurmiste lehtede kimp ja tükike risoomi. Õisikuvarrega taimeosad visake minema, annavad harva uusi taimi. Kasutatakse lõikamiseks teravat nuga. Kärpige narmasjuuri poole peale. Eemaldage kuivanud lehed, lõigake terved lehed tagasi 15 cm peale
Metsategijadki kiruvad teda: kõik kohad on täis rohkesti harunevate halli värvi okstega põõsaid. Nendest ei saa kergesti läbi, ei üle, ei alt. Nii ongi ainuke võimalus põõsad Kalevipoja kombel maa seest välja tõmmata. See on lihtne, kuna kuslapuul on maapinnalähedased juured ja needki pole eriti tugevalt arenenud. Mõneks ajaks võib põõsast niimoodi lahti saada küll. Kuid ega metsamees ka päriselt oma nuhtlusest vabane. Mõni kännutüügas või suurem juurejupp jäi maha ning mõne aasta pärast kasvab uus tihnik. Kui ka seda mitte, siis mullas on kindlasti varuks veel idanemata seemneid, milledest kasvavad soodsates tingimustes uued põõsad. Kuslapuu tunneme metsas või niidul, aga ka linnapargis ära hallikasroheliste lehtede järgi. Need on pehmete karvadega kaetud ja tunduvad üpris õrnad, asetsevad okstel vastakult. Talvel paistavad põõsad juba kaugelt silma väga haraliste heledate okste tõttu. Kui lähemale minna,