lähtudes nende funktsioonist (miljööteooria). 2.11. Õigus kui õiguslik staatus Õiguslik staatus tähendab õigussubjekti asetust õiguskorras. 2.12. Õigus kui "puhta mõistuse" väljendus Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiramatust pehmendada loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks. Mõistusõiguse rakendamiskäik algab Hugo Grotius´ega ( 1583-1645) käsitleb loodusõigust kui teoloogiast täiesti sõltumatut ning ainult eetikasse juurduvat nähet, in elu ühiskonnas on loomulik vajadus. Baruch Spinoza identifitseerib õigust võimuga, in on puhas looduslik olend, kelle käitumist määravad looduse seadused. Puffendorf loodusõigus põhineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mõistusest. Leibnitz kogu inimlik ühiskond põhineb loodusõigusele, see on igaveste ideede süsteem, on rajatud igavese õiguse ideele. Kõik 18
funktsioonist ( miljööteooria) 11 ÕIGUS KUI „PUHTA MÕISTUSE „ VÄLJEND Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiratust pehmendada loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks, viimane võetakse aluseks paljudele positiivse õiguse aladele, nii loomisel kui muutmisel. Mõistusõiguse rakendamiskäik algab Hugo Grotiusega ( 1583-1645) – käsitleb loodusõigust kui teoloogiast täiesti sõltumatut ning ainult eetikasse juurduvat nähet, in elu ühiskonnas on loomulik vajadus. Hobbs väidab ristivastupidist – kasulikkusele orienteeritud käitumisreeglite koodeks. Baruch Spinoza (1632- 1677) – identifitseerib õigust võimuga, in on puhas looduslik olend, kelle käitumist määravad looduse seadused. Väidab, et mõistus peab olema vaba – kõige loomulikum riigivorm on demokraatia, aga igas riigivormis suveräänil piiramatu õigus, kannab vastust ainult Jumala ees.
annaabi.ee 
