kirjanduses ja muusikas. See rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust.1 Antiikaja eeskujud ilmnesid tihti just klassitsistlikus arhitektuuris. Klassitsistlike ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe.2 Arhitektuuris kasutati rohkesti kupleid, sambaid ja kolmnurkseid viile. Eestis oli kõrgklassitsismi periood üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Klassitsismi esindavad hooned Eestis on näiteks Tartu Ülikooli peahoone (1803– 1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisasid.3 1 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 133 2 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 126, I lõik 3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest.
Toompea lossi jaoks disainitud ampiirstiilis mööblikomplekt. Puidust varaklassitsistlik ühekorruseline Einmanni mõisahoone on valminud 1820. aasta paiku, olles Eesti üks stiilsemaid puitklassitsismi esindajaid. Hoone fassaadi keskosas paikneb nelja sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Nii frontooni kui ka räästakarniisi kaunistab hammaslõige KÕRGKLASSITSISM EHK AMPIIRSTIIL Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Saku mõisa peahoone Raikküla mõisa
Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Üldiselt Eesti klassitsismist. Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt majandusruumide ustel asuvad oinasarvhinged, ukselingid ning sepistatud aknahaagid. 1840tel aastatel hakkas klassitsismile tasapisi lisanduma teiste stiilide elemente ning aniikeeskujudest enam detailides täpselt kinni ei peetud. Sisse tuli nt kaarmotiiv
klassitsismi kujunemine inspiratsiooni nii Vene kui ka Saksa allikatest. Klassitsismi varasel perioodil ( 18. Sajandil ) domineerib Saksi ( Weimari ja Dresdeni ) päritoluga kunstisuund, mille puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. Selgelt klassitsitlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19.sajandi alguses.Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning selle kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. 5. Klassitsism Tallinnas. Klassitsistlik ehitusstiil hakkas levima 18.saj algul kui Eesti liideti Venemaaga. Linnavõrk täienes sajandi teisel poolel kahe linnaga- Paldiski ( linnaõigused 1783 a ) ja Võru ( 1784.a ), mõlemal linna plaanil on ühiseid klassitsistlikke jooni: sümmeetriline täisnurkne sirgete tänavate võrk peaplatsiga linna raskuskeskmes. 19.saj toimus linnaarhitektuuris edasine klassitsismi levik ja areng.Tallinna üldpildis annab
idealiseeritult kujutavad maalid. ,,Veenuse sünd" ,,Esimene suudlus" 4. Millal oli klassitsism Eestis valitsevaks stiiliks? Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt. majandusruumide ustel asuvad oinasarvhined, ukselingid ning sepistatud aknahaagid. 5. Klassitsism Tallinnas. Klassitsistlik ehitusstiil hakkas levima XVIII saj. algul, kui Eesti liideti Venemaaga. Linnavõrk täienes sajandi teisel poolel kahe linnaga. Paldiski (sai linnaõigused 1783.a.) ja Võruga (1784.a
baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt majandusruumide ustel asuvad oinasarvhinged, ukselingid ning sepistatud aknahaagid.11 Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.12
annaabi.ee 
