ressursid . New Scientist andmetel on kõrgema sissetulekuga peredest pärit lapsed edestavad vaesematest peredest lapsi nii akadeemilise võimekuse kui ka intelligentsustestides. Seda erinevust on seletatud sellega, et neil on parem juurdepääs raamatutele ja harivatele mänguasjadele, lisaks on nende elus vähem stressi. Rikkurid ei tohiks aga vaesematele ülalt alla vaadata, vaid peaks mõtlema välja lahendusi, kuidas abivajaid aidata. Kahjuks on aga tänapäeva liberaalses ühiskonnas juurdumas mõtteviis, et igaüks on oma õnne sepp. Ajalehepoisist miljonäriks saamisel on suur osa ka õnnel. Tihtipeale mängivad elus suurt rolli juhused ja kokkusattumused. Õigel ajal õiges kohas olemine võib kogu elu edaspidise käigu määrata. Kuid vale on ootama jääda, et see õnn saabuks ajalehekioskist ostetud loteriipiletist. Õnne all pean silmas õigete inimestega kontakti loomist, hea töökoha leidmist, mis on äsja vabanenud ning kõige olulisemad on tutvused
võimalused kontaktide loomiseks teiste inimestega. Nt saavad naabrilapsed käia vaatamas vanuri kassi, koera või lindu. Koertest on palju abi inimestel, kes tunnevad sissemurdmishirmu või lihtsalt kardavad pimedust ja üksolemist. (Sepping, 2007) 9 KOKKUVÕTE Veel isegi 20. sajandi algupoolel ei hoolitsetud paljudes riikides loomade eest nii, nagu seda tehakse tänapäeval. Lemmiklooma mõiste oli alles juurdumas. Koeri ja kasse võis näha tänavatel hulkumas ja endale toitu otsimas. Ka ei kantud selle eest hoolt, et koduloomad ei tooks piiramatult järglasi, kellest vabanemiseks tavatseti kasutada erinevaid kättesaadavaid, kuid tänapäeval keelustatud meetodeid. Tänavatel hulkuvad loomad pidid võitlema iga vähegi söödava toidupala pärast. Kui vastasseis kahe koera vahel lõppes tavaliselt ilma tegeliku kakluseta, sest karjaloomadena kasutavad koerad
Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel. Kuna koolisaalid ei mahuta tihti kõiki õppureid, siis minnakse ilusa ilmaga kas kooli spordiväljakule või piduliku rongkäiguga hoopis mujale, näiteks Elvas ja Türil lauluväljakule. Elvas on see olnud traditsiooniks pikki aastakümneid. Seesugune tava on viimaste aastate jooksul juurdumas mujalgi, näiteks on Põlva Ühisgümnaasium hakanud sel puhul 1991. aastast Intsikurmus käima. Kui abiturientidel on tillukese koolilapse aktusele viimine hiljemgi hästi meeles, siis väikesed mäletavad halvasti, kes neid aktusele saatis. Ka ma ise mäletan hoopis rohkem seda suurt hirmu, millega tuli üle suure saali õpilaspileti järele minna ja direktoril kätt suruda, kui saali saatnud võõrast suurt tädi.
annaabi.ee 
