häälikud kaovad. Reeglipärane: kui kaob, siis kõigist sõnadest. Võivad muutuda tunnused-lõpud – reeglid lähevad keeruliseks; o osa keerulisi reegleid võib ununeda, asenduda sagedaste reeglitega, s. o analoogiamuutus n: keeruline mitm os väina väinu, ilma ilmu lihtne: kõne + sid, ema + sid analoog: väinasid, ilmasid o Inimesed püüavad olla originaalsed: tekivad uued väljendid, mis keeles juurdudes võivad saada grammatika osaks, s.o grammatikaliseerumine isa kaa > isaga Eesti keele sotsioperioodid Keelt mõjutab üleilmastumise aeg kõnelejaskonna 1990 ühiskondlik seisund. nõukogude aeg 1944 Sotsioperiood – ajastu, Eesti aeg mille vältel ühiskondlikud 1920 suhted mingis piirkonnas venestusaeg
seosed infoteadusega? Küberneetika teadus juhtimissüsteemide ehitusest ja juhtimisprotsesside seaduspärasust. Tema üks kesksemaid kategooriaid on informatsioon, mille sihipärane töötlus,edastus ja salvestus on juhimisprotsessi koostiosad. Küberneetiliste süsteemidena hakati vaatlema väga mitmesuguseid nähtusi ja protsesse, näiteks elektronarvutit, elusorganismi närvisüsteemi, reguleeritavat tööstusprotsessi, majandussüsteemi jne. Seetõttu hakati küberneetika arusaamade juurdudes informatsiooni nägema kõikjal. Esimestel oma ajaloo kümnenditel mõjutas küberneetika veel ajalooliste süsteemide uuringuid, kognitiivteadust, lingvistikat ja robotiteooriaid. Terminit "küberneetika" kasutatakse kaasajal väga üldises mõttes arvutiteaduses, aga küberneetika kui eraldi distsipliin on järkjärgult taganenud ning tema uurimissuunad on sulanud teiste valdkondade raamistikku robotiteooriad, tehisintellekt. 19471948.a avaldas C.E
Kanarbikuline. Kasvukoht: hanevits kasvab vaid toitevaestel rabamuldadel, kõrgema kasvu saavutab rabamännikutes, kus kasvab koos sookailuga. Sookailuga võrreldes talub kõrgemat veeseisu ja lagedaid kasvukohti, kuid tiheda pruun turbasambla kattega lagerabas ei saa kasvada. Hanevits on mitmeaastane, mükoriisa abil toituv kääbuspõõsas ületalve püsivate lehtedega, kõrgus 10-80 cm üle samblapinna, varred jätkuvad sambla- ja turbakihis, juurdudes rohkete lisajuurte abil. Vanematel okstel on koor hall, lõhenev, noored oksad on kaetud värvuseta soomustega ja tihedate karvadega. Lehed kaheaastased, nahkjad, algul hall-rohelised (halli kirme annavad soomused), talvel muutuvad oliivpruuniks. Lehed püstiselt varrest eemalehoiduvad, elliptilised, suurus varieerub sõltuvalt asendist võrsel. Õied paiknevad längus tipuvõrseil, ülespoole hoiduvate lehtede kaenlais, moodustades ühekülgse kobara
annaabi.ee 
