erinevat faasi (joonis 18). Esimene neist on süttimisfaas, mille juures ruumi keskmine temperatuur on veel suhteliselt madal. Selle faasi kestus sõltub peamiselt põleva aine süttimise kiirusest (süttivustundlikkusest) ja sellest, kui palju seejuures vabaneb soojust ning eraldub põlemisvõimelisi gaase. Tule(kahju) arengut süttimisfaasis mõjutavad ka põlemiskoormuse suurus ja põleva materjali paigutus, materjali peeneteralisus ning ka värske õhu juurdevooluavade pindala ja paiknemine. Kui temperatuur on tõusnud ca 400 oC-ni toimub nn lahvatus (üldine süttimine) ja tulekahju läheb lühikese aja jooksul üle põlemisfaasi. Kuumade põlemisgaaside tungimine (ülesurve tõttu) naaberruumidesse põhjustab sobivate tingimuste puhul laussüttimise. Laussüttimise korral 67 Joonis 27. Tulekahju faasid hakkab ruumis olev põlevmaterjal energiliselt põlema ja temperatuur tõuseb kiiresti
erinevat faasi (joonis 18). Esimene neist on süttimisfaas, mille juures ruumi keskmine temperatuur on veel suhteliselt madal. Selle faasi kestus sõltub peamiselt põleva aine süttimise kiirusest (süttivustundlikkusest) ja sellest, kui palju seejuures vabaneb soojust ning eraldub põlemisvõimelisi gaase. Tule(kahju) arengut süttimisfaasis mõjutavad ka põlemiskoormuse suurus ja põleva materjali paigutus, materjali peeneteralisus ning ka värske õhu juurdevooluavade pindala ja paiknemine. Kui temperatuur on tõusnud ca 400 oC-ni toimub nn lahvatus (üldine süttimine) ja tulekahju läheb lühikese aja jooksul üle põlemisfaasi. Kuumade põlemisgaaside tungimine (ülesurve tõttu) naaberruumidesse põhjustab sobivate tingimuste puhul laussüttimise. Laussüttimise korral 67 Joonis 27. Tulekahju faasid hakkab ruumis olev põlevmaterjal energiliselt põlema ja temperatuur tõuseb kiiresti
annaabi.ee 
