otstarbekas harjutust õppida osade kaupa e. osameetodil. Selleks õpitakse ja harjutatakse tegevuse üksikuid, struktuurilt lihtsamaid osi eraldi. Neid õpitakse oskuse tasemeni jõudmiseni s.t. sooritatase teadvuse kaasabil. Terviku üksikosi ei soovitata õpeteda vilumuse tekkeni (automaatsuseni) – see võib hiljem takistada liikumisviisi terviklikku sooritamist. Harjutusi, mis soodustavad teatava suusatamisviisi osade kaupa õppimist, nimetatakse juurdeviivateks harjutusteks (nendest hiljem). Õpetamise meetodeid kasutatakse enamasti vaheldumisi ja kompleksselt. Muude asjaolude kõrval oleneb see palju õpetaja kogemusest ja meisterlikkusest. 3.3. Kasutusel on ka integratiivõppe meetodi kasutamine suusatehnika õppimisel. Seda iseloomustab: - Teooria loomine, mis detailselt kirjeldab liikumisviiside jaotamist faasidesse, faaside jooksul tehtavaid liigutusi ja faasidevahelisi piirasendeid, samuti nende õpetamist;
sisult võistlusharjutused, aga erinevad nendest tegevuse rezhiimi ja vormi iseärasuste tõttu, kuna nad on suunatud teatud treeninguülesannete lahendamisele. Ettevalmistavad harjutused jagunevad: 1. Spetsiaalettevalmistavad harjutused (omavad võistlusharjutuste elemente, on sarnased võistlusharjutuste pingutustega, samuti ka imiteerivad harjutused, mis on struktuurilt lähedased võistlusharjutustele), mis jagunevad omakorda suunitluselt juurdeviivateks (suunatud põhiliselt tehnika omandamisele) ja arendavateks (suunatud kehaliste võimete arendamisele) harjutusteks, 2. Üldarendavad harjutused (siia kuuluvad harjutused, mis tagavad sportlase üldettevalmistuse). Sporditreeningu meetodid võib sõudmises põhiliselt jagada tinglikult kahte rühma: 1. meetodid, mille eesmärgiks on peamiselt sõudmistehnika, s.o. sõudmisele iseloomulike
annaabi.ee 
