Tähtsamaid 6 rühma on algkoed e meristeemid, põhikoed, kattekoed, tugikoed, juhtkoed, erituskoed 2. Missugused on meristeemkudede iseloomulikud tunnused? Missugune jagunemise tüüp on iseloomulik meristeemkoe rakkudele? Missugused erinevused on meristeemkoe rakkude ja lehe eristunud rakkude ehituses? - Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest, kaks omadust - kiire paljunemine, diferentseerumisvõime, ta tagab kiire taimemassi juurdetootmine - primaarne ja sekundaarne meristeem, eristatakse 4 meristeemide rühma tipmine, külgmine,vahe, haavameristeem -meristeem rakkude õõs on täidetud tsütoplasmaga , keskel asub suur tuum, suuri vakuoole ei ole, rakukest on väga õhuke. -?????????? 3. Milles on esi ja teismeristeemi erinevus? Mis on prokambium? -primaarne meristeem tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu, sekundaarne tekib eristunus kudedest tavaliselt hiljem kui esimeristeem
* Koosneb: 1) Lämmastikalusest adeniinist 2) Suhkrust riboosist 3) Kolmest fosfaatrühmast *ATP ehitus * Vabaneb kui ATP laguneb * Energia kasut. valkude sünteesimiseks, transpordiks * Kaotavad ühe fosfaatrühmadest * Kindel toimumise koht ensüümide abil *Energia ülekanne ATP abil * Energiarikkad, kuid nõrgad * 1 mooli ATP lagunemisel – 7,3 kilokalorit energiat * Pidev ATP juurdetootmine * Keskmine 70kg kaaluv inimene toodab päeva jooksul 40-100kg ATP-d! *Energia ülekanne ATP abil * ADP – ATP-ks * Toimub rakuhingamise käigus * Väljaspoolse energia kasutamine: taimed – päike, loomad – söök *Energiavarude taastamine *ATP tootmine inimestel * Kiire ATP vabastamine * Max. 10sek varusid * Kasutusel näiteks 100m sprindis *Fosfageeni süsteem
2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mitoos jaguneb: *Karüokinees (tuuma jagunemine) *Tsütokinees (Tsütoplasma jagunemine) 3. Mitoosi faasid · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 4. Meioos Eesmärk on saada HAPLOIDSE ehk ühekordse kromosoomistikuga rakke · Toimub gameetide ja eoste paljunemise käigus · Tulemuseks on 4 algsest rakust erinevat rakku 5. Meioosi 2 eesmärki 6
4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. 5. Algkoed e. meristeemid: a) mis on nende ülesanne b) missugused talitluslikud iseärasused iseloomustavad meristeemseid rakke? a) tagada kiire taimemassi juurdetootmine b) kiire paljunemine ja diferentseerumisvõime 6. Sõeltorud: a) mis koe elemendid nad on? b) missugune on nende ehitus? c) kui kaua sõeltorud funktsioneerivad (talitlevad). d) mis põhjustel sõeltorude funktsioneerimine lakkab? a) floeemi elemendid b) koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest c) ühe aasta d)sügisel, kui sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga 7. Millistel taimedel esinevad saaterakud? Peaagu kõigi katteseemne taimedel 8
lülitage ka translokaas) Sahharoosi süntees toimub trioosfosfaatidest, mis on välja tsütosooli toodud P- translokaatoriga. Miks keskpäeval toimub fotosünteesivates rakkudes ümberlülitus sahharoosi sünteesilt tärklise sünteesile Kloroplastide membraanis on kandjavalk, mis teostab antiporti triooside ja fosfaatide vahel. Kandjavalgud vastutavad selle eest, et enne hakatakse sahharoosi sünteesima. Kui sahharoosi hulk läheb liiga suureks (sahharoosi eksport rakkudest on suurem kui juurdetootmine) , siis inhibeeritakse sahharoosfosfaadi süntetaas ning aktiveeritakse fruktoos6fosfaat2kinaas ning moodustub F2,6bP. F2,6bP inhibeerib F1,6bP, mille tulemusena ei saa tekkida F6P-d ning hakkavad kuhjuma trioosid ning kandjavalk hakkab trioose kloroplastri transportima. Nimetage ühendid, mis floeemis liikudes tagavad mittefotosünteesivate kudede varustamise fotosünteesi produktidega. Sahharoos, stahhioos, rafinoos Kirjeldage plasmodesmi struktuuri.
ollakse valmis ostma. Hüviseid kasutatakse tarbimiseks ja hüviste nõudlejaid on seega tarbijad (consumers). (Üldjuhul soovitakse kõrgema hinna korral osta vähem ja madalama hinna korral rohkem. Seda nimetatakse nõudlusseaduseks.) Pakkumine (supply: S) on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida selle hinna juures soovitakse ja ollakse suutelised müüma. Põhimõtteliselt kuulub pakkumise alla nii olemasolevate asjade äramüümine kui ka nende müügi eesmärgil juurdetootmine (production). · Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia, kasutatud ressursside (sisendite) hinnad, hüvisega seotud teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, muutused müüjate hinnaootuses jne: põhjustavad pakkumise muutuse (pakkumiskõvera nihke). · NB! Pakkumise muutus (pakkumiskõvera nihe) ja pakutava koguse muutus (liikumine piki pakkumiskõverat). Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. NB
kahe kõrva vahele paigutada. Mina muidugi talletasin kogu informatsiooni ning asusin asjalikult õpetusi ellu viima. Sain teada, et ise tuleb julge olla, küll siis firmal hästi läheb. Seega läksin pärast laata Varstusse oma tooteid pakkuma. Ja milline üllatus, lambid läksid nagu soojad saiad. Ma tõesti ei uskunud et julgus kõike seda korraldada suudab. Seega esimene õpetus oli edukalt ellu viidud. Edasi toimus toodete juurdetootmine ning äri ,,õitses", kui nii saab öelda. Tõesti, kasuminumber suurenes iga päevaga. See oli imeline tunne, sest enda kätega valmistatud lambid valmistasid kellelegi suurt rõõmu. Nüüdseks oleme oma kamraadidega jõudnud niikaugele, et oleme neljateist parema õpilasfirma seas. Läbisin edukalt koolituse ,,Avalik esinemine". Need viis tundi mis ma seal veetsin, ei tundunudki nii igavad ja tüütud, vaid ma arendasin ennast, sain uusi teadmisi ja mis kõige tähtsam, sain
Koed Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. Taimedel jagunevad: ◦ Algkoed e. meristeemid ◦ Põhikoed ◦ Kattekoed ◦ Tugikoed ◦ Juhtkoed ◦ Erituskoed Loomadel jagunevad: Lihaskude Sidekude Epiteelkude Närvikude Algkude Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest Meristeemi rakkudel on kaks põhiomadust: Kiire paljunemine Diferentseerumisvõime Ülesanne: tagada kiire taimemassi juurdetootmine Primaarne ja sekundaarne meristeem Jaguneb neljaks eri tüübiks: • tipmine; • külgmine; • vahe-; • haavameristeem. Algkoed vs Tüvirakud Taimedel esinevad algkoed, mis funktsioneerivad kogu taime elu vältel. Võimaldavad taastoota organeid. Loomorganismidel kas embrüonaalsed või somaatilised tüvirakud. Embrüonaalsed võimaldavad erinevatel kudedel tekkida, somaatilised asendavad kulunud rakke.
annaabi.ee 
