Kuna kaubandus oli nii laialdane nähtus 17. sajandil, olid tavapärased ka nii maal kui linnades korraldatud laadad. Eesti suurimaks laadaks oli Tartus peetav saksa laat, mis kesti iga aasta kolm nädalat ja kus osales kaupmehi ka kaugematest maadest. Teine suur osa linnaelanikest olid käsitöölised, kelle hulgas kehtis 17. sajandil tsunftikord. Tsunftid muutusid eestlaste väljatõrjumisega aina suletumaks, mis aga põhjustas nö tsunftijäneste ehk nurgataguste tööliste juurdetekke. Kui aga töönduse raskuspunkt hakkas koonduma mõistele, tehti algust manufaktuuride rajamisega, näiteks Narvas rajati kose veejõudu kasutav vaseja saeveski. Hiiumaal tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Rootsi ajal saabus meie maale ka luteri usk, mis tõi usu rahvale lähemale. Kirikukantslis peeti talurahvale jutlusi, loeti ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajatu kohaselt patustanud inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. 17
Tänapäeva killustatud maastikus võib häiring unikaalse säilinud elupaiga ka hävitada. Selline liik on nn väljasuremisvõla esindaja. Põhjuseks on enamasti inimene (tema tegevus maastikul). Metsa järjepidevus Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele. Eristada tuleb järjepidevust : · ..