Sellepärast tuleks selguse nõuet pidada mõtlemisel üheks kesksemaks. Osa õppijaid ei seeta endale lahti, mis tähendab info mõtestatud kujul vastuvõtt ja meeldejätmine. 3. Teadmise olemus, teadmiste tasemed ja näitajad. Mõtlemine saab olemasolevatest teadmistest toormaterjali uute teadmiste tuletamiseks, omandamiseks. Sel viisil võimalda mõtlemine korvata üksikute teadmiste puudumist nende ,,kohapeal'' tuletamise ja juurdesoetamisega. Tänu edasimõtlemise võimele saame varem kogutud, olemasolevaid teadmisi suhteliselt kerge vaevaga süstematiseerida jne. Teadmine pole fikseeritud arusaam või fakti mäletamine, tegelikult on igasugune sisukam ja sügavam teadmine loomult dünaamiline. Me omandame teadmisi uute mõistet ja ideedega tutvudes. Uut teavet kasutatakse sealjuures kognitiivse psühholoogia keeles väljendatult sisemise teadmiste struktuuri loomiseks. 4
(kahaneb huvi asja vastu). Sellepärast tuleks selguse nõuet pidada mõtlemisel üheks kesksemaks. Osa õppijaid ei seeta endale lahti, mis tähendab info mõtestatud kujul vastuvõtt ja meeldejätmine. 3. Teadmise olemus, teadmiste tasemed ja näitajad. Mõtlemine saab olemasolevatest teadmistest toormaterjali uute teadmiste tuletamiseks, omandamiseks. Sel viisil võimalda mõtlemine korvata üksikute teadmiste puudumist nende ,,kohapeal'' tuletamise ja juurdesoetamisega. Tänu edasimõtlemise võimele saame varem kogutud, olemasolevaid teadmisi suhteliselt kerge vaevaga süstematiseerida jne. Teadmine pole fikseeritud arusaam või fakti mäletamine, tegelikult on igasugune sisukam ja sügavam teadmine loomult dünaamiline. Me omandame teadmisi uute mõistet ja ideedega tutvudes. Uut teavet kasutatakse sealjuures kognitiivse psühholoogia keeles väljendatult sisemise teadmiste struktuuri loomiseks. 4
annaabi.ee 
