Tormiline linnastumine sai teoks industriaalühiskonna kujunemise käigus. Vastavalt industrialiseerimise kulule eristatakse kahte linnastumistüüpi: lääneriikide oma, mis toimus suhteliselt sujuvalt 19. sajandi keskpaigast 1970. aastateni, ja arengumaade tormilisest linnastumist, mis on teostunud peaasjalikult alates selle sajandi 1960. aastatest. Eestis on olnud kaks kiirema linnastumise perioodi: aastatel 18701913 ja 19461970, mil industriaalkasv ja tööstustöökohtade juurdeloomine oli äärmiselt kiire. Diferentseeritud linnastumise mudelis tähendab linnastumine olukorda, kus keskmise suurusega linnad hakkavad kasvama kiiremini kui suurim linn ja väikeste linnade rahvaarv väheneb. 2007. aastat loetakse pöördeliseks ajaks tsivilisatsiooni ajaloos. Sellest ajast alates elab rohkem inimesi linnades kui maal. Diferentseeritud linnastumise mudel Eesti kontekstis täielikult ei toimi, kuna nii linnastumise põhjused kui ka perioodid
· NPV > 0 , võib projekti vastu võtta. · NPV = 0 , tuleb teha edasist analüüsi. · NPV < 0 , tuleb projekt tagasi lükata. Tihti tekib küsimus, kuidas hinnata seda, kui NPV = 0 . See tähendab, et kõigi kapitaliomanike tulunorm küll rahuldatakse, aga lisandväärtust juurde ei looda: võõrkapitaliomanikud saavad kätte oma soovitud intressid, riik maksud9 ja omanikud nõutava tulunormi, aga vajalik oleks ettevõtte omanikele lisandväärtuse juurdeloomine. Kuna NPV arvestab raha ajaväärtust, siis on varem laekunud rahavood palju väärtuslikumad. Seega võib leppida isegi väiksema kogulaekumisega, kui see laekub varem. 8.3. Kasumiindeks Kasumiindeks (profitability index PI) on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgse investeeringu suhe, mis näitab nüüdis-puhasväärtust iga investeeritud rahaühiku kohta. Arvutuskäik on järgmine: n CFt ( 1 + WACC)
annaabi.ee 
