a. jooksul. Nurgakivi pandi mais 1937 ja koolimaja võeti pidulikult vastu 1938. a. novembris. Rakvere gümnaasiumile lähedaseks partneriks kujunes 1936. a. esimesel poolel projekteeritud Tapa gümnaasium. Mõlemad koolimajad olid väikelinnade jaoks suurehitised, mistõttu hoonete valmisehitamine nõudis tõsiseid pingutusi. Tapa gümnaasium avas uksed 1939. a. algul. Koolidest projekteeris samal 1936. a. A. Kotli veel Väike-Maarjasse alg- ja täienduskooli, mis oli juurdeehituseks endisele tütarlastekoolile. 1938. a. lõpus valminud kahekorruseline hoone on arhitektuurilt pretensioonitu ja sobib mugavalt aleviku miljöösse. 1930. aastate esimesel poolel sai A. Kotli loomingus üheks põhiteemaks kirikuarhitektuur. Kultusehoone loomise ülesanne annab arhitektidele suuri loomingulisi vabadusi, sest sõltudes küll liturgia funktsionaalsest skeemist on võimalikult mõjuva ruumivormi huvides oodatud kunstilised ambitsioonid ja originaalsed ideed
1. Kõik detailid on allutatud tervikule, praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. 2. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli kasutati risaliiti- seinaosa ulatub fassaadipinnast ette kogu kõrguses. (2. pilt) Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Rooma Peetri kiriku edasiehitus.(3. pilt) Loobuti tsentraalehitisest: Carlo Maderna kavandatud juurdeehituseks on kõrge fassaaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks hiiglaslikke sambaid- kolossaalorderina läbi kahe korruse-asetatuna tihedamalt mõlemal pool peaust. Baroklikud suured ansamblid- ruumiliste illusioonide ja efektide loomine. Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1. Ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana
annaabi.ee 
