12 Niguliste algpikihoone põhja- ja lõunaküljel, niisama kui läänetornilgi esialgu ühtegi põhikehandist eenduvat juurdeehitist ei olnud. Kõik kabelid, nii praeguseni säilinud kui ka nende eelkäija, on hiljem püstitatud. Et pikihoone ja torni põhjakülg algkujus tõepoolest igasuguste juurdeehitusteta kavandati ja välja ehitati, seda näitab juba pikihoone loodenurga allosas säilinud puhastest kantkividest ladu.13 Oletades, et juurdeehitiste päevakorda tõustes anti eelis peaportaaliga põhjaküljele, võis vastu torni põhjaseina rajatud Püha Barbara kabel olla mitte kui vanim, siis ikkagi üks esimesi juurdeehitisi. Võimalik, et 1343. aastal oli see kalmistul eraldi seisev väike kabelike, nagu varasematest tekstidest esimesel pilgu järeldub, kuid see võis ka juba siis torni põhjaküljele toetuda, sest tookordse märkuse kirjutajat ei huvitanud põrmugi kabeli asendi
Nii valmisid 1876. aastal üksteisega sarnased uued jaamahooned Kehras, Lehtsel, Kohtlas ja Auveres. Praeguseks on neljast jaamahoonest alles kaks – Kehras ja Lehtsel. Kui Lehtse jaamahoone on säilinud algses mahus ja suuresti algsel väliskujul, siis Kehra jaamahoone on 1950. aastatel ümber ehitatud. Paberitehase laiendamisest tingitud alevi ja raudteejaama kiire kasv jättis tollal vana jaamahoone kitsaks, mistõttu tehti talle mõlemasse otsa mahukad juurdeehitused. Juurdeehitiste seinte liigendus ning akende kuju kopeeris vana jaamahoone detaile, kuid kuna need püstitati punase tellise asemel silikaadist, värviti kogu hoone sinakates toonides üle. Lisaks seinte värvilahendusele kadus tollal ka algne poolkelpkatus, kuna juurdeehitised tehti tagaküljel tuntavalt eenduvana, mis tingis katuse lahendamise kelpkatusena. Ka katusekatteks sai pleki asemel eterniit ning kadusid mitmed räästaste ehisdetailid. Siseruumides säilis algne
2. Ebaühtlane koormus ehitise erinevatele vundamentidele või ehitise üksikute osade erinev korruste arv. Näiteina on Pärnu Esplanaadi 10 (joonis 3.9) ja Pärnu hotell (joonis 3.10). 3. Vundamentide vastastikusest mõjust tekkiv pingete ebaühtlus pinnases, pinge suurenemine keskmiste vundamentide all vundamentide grupi sees 31 4. Vundamentide mitteüheaegne koormamine ehituse ulatuses ja juurdeehitiste rajamisel. Varemrajatud vundamendid on jõudnud oma vajumise lõpetada selleks ajaks, kui koormatakse uusi (3.12) 5. Pinnase ebaühtlane dekompressioon kaeviku põhjas. Kaeviku avamisel vähenevad pinged pinnase omakaalust ja toimub kaeviku põhja teatud tõusmine, mis on suurem kaeviku keskel ja puudub servadel (joonis3.13). Hoone koormus põhjustab keskosa suuremat vajumist. Oluline on selle nähtuse arvestamine sügavate, üle 5 m, kaevikute korral. 6
annaabi.ee 
