konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega. Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Ühendatud Kuningriigil ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel. Suurbritannia valitsus on kolme tasandiline: Kabinet (25 peamist ministrit ja teised kõrged ametnikud), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Suurbritannias puudub ühtne õigussüsteem, igal regioonil on see iseseisev. Õigussüsteem põhineb tavaõigusel, mille aluseks on parlamendi poolt heakskiidetud seadused, kuid samuti kohtulahendid ja tänasel päeval ka Euroopa Liidu seadused. Kõrgeimaks kohtuorganiks on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus. Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast
Valitsuse paneb kokku Alamkojas enim kohti omav partei, traditsiooniliselt on peaministriks selle partei liider. Mais 2001 toimunud parlamendivalimiste tulemusena jätkab peaministrina Tööpartei juht Tony Blair. Kõik ministrid, ka peaministri, nimetab ametisse monarh. Valitsusliikmed on reeglina ka parlamendiliikmed (enamasti Alamkoja, kuid ka Lordide Koja liikmed). Valitsus on kolmeastmeline - Kabinet (ca 20 ministrit), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Olulisemad ministeeriumid on toodud lisas 1. Kohalik omavalitsus on kaheastmeline: maakonnad (county) ja vallad (districts, linnades borough). Suuremates linnades, nt. Londonis, maakonna tase siiski puudub (nt. London on jaotatud 33 vallaks - 32 borough't ja City of London). 2000.a. toimusid valimised ka Londoni linnapea kohale ja 25- liikmelisse volikokku. Nn. Suur-Londoni juhi peamine funktsioon on linna esindamine nii
annaabi.ee 
