kirjal põhinevat kanji't, silpkirju hirangat ja katakanat ning mõningatel juhtudel ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsatsioon on rmaji. See on jaapani segakiri. Mõned liited Chan: Tavapäraselt kasutatakse beebide, väikeste laste ja teismeliste tüdrukute puhul, kuid võib ka kasutada armsate loomade, armsama, lähedase sõbra või noorusliku naise puhul. Kun (Kanji, Hiragana): Kasutatakse seeniorite poolt juunioritele või siis üks kõik kellelt noorte poiste puhul, kuid võib ka kasutada naissoost isikute puhul(näiteks tööl). San vahel ka han : Kõige tavapärasem lugupidamis liide ja on sarnane härra, proua jne -le. Sama: Palju lugupidavam version san'ist. Kasutatakse kellegi puhul kes on palju kõrgema staatusega kui ise, näiteks ostja, ja vahel nende puhul keda väga austatakse. Kui enda puhul kasutada see näitab ekstreemset ülbust. Senpai - kasutatakse seeniorite puhul
noorelt, on praeguseks Kätlin juba väga noorena kahekordne Eesti meister seenioride takistussõidus.“ Hea ettepaneku toob teinegi vastanud treeneritest, kus nähakse harrastussportlase tuge ratsaspordile ka suuremas plaanis: „Seesama harrastaja, kes ise stardib madalamates võistlusklassides omab tihtipeale võimalusi omada ka paremaid hobuseid (materiaalselt) ning võiks paralleelselt olla toetajaks (ehk hobuseomanikus) ka tegevsportlastele, eriti noortele ja juunioritele.“ Kõik vastanud peavad harrastusspordi osa Eesti ratsaspordis aina olulisemaks ning kasvavaks, kuigi on ka neid (2 treenerit), kes leiavad, et harrastussport ei mängi siiski veel väga suurt rolli Eesti ratsaspordis ning harrastaja saab sporti mõjutada üksnes kaudselt, mitte oma sportlike saavutuste läbi. „Millist arengut/ võimalusi näete harrastaja jaoks Eesti ratsaspordis?“ Treenerid (12 vastanut) leiavad, et harrastussport on alles arenemisjärgus ning iga aastaga rohkem