Politsei hinnangul kogunes Nürnbergi parteipäevale 26 300 inimest, natside enda ütlust mööda oli see arv 200 000. Väliselt viisaka kesta all peitus aga vägivaldsus. Hitleri kõnede teema oli "rassipuhta riigi" loomine aarialastele [2 lk. 182-185]. Natside populaarsuse kasvule aitas kaasa 1929 aastal alanud majanduskriis. Üks hiljutine hinnang väidab, et 1932 1933 oli tööta peaaegu 40% kõigist töölistest ja ametnikest. Sisuliselt ähvardas majandus kokku variseda. 1932. aasta juulivalimised 5 näitasid, et Hitleril on selgelt suurem toetajaskond kui ühelgi teisel Saksa poliitikul. Oli ta ju sõnum, Führer, kes vaimustas miljoneid inimesi, rääkides neile seda mida nad juba teadsid või kuulda tahtsid. Ta oli võimeline tooma kokku kahekümne viie tuhandelise või isegi suurema rahvahulga hoolimata sellest, et ta kangekaelselt
juunist, kui zdanov selle kokku pandud sai) "proletariaadi diktatuuri funktsioone täitev võim" ning muutis "vana vormi" (ehk fiktsiooniks muutunud põhiseaduse) "võidu tööriistaks". Siit leiamegi tõe: Kominterni juhtnööride kohaselt proletariaadi diktatuur = ühinemine N.Liiduga (= okupatsioonivõim). Nii et viimaseks põhiseaduslikuks sündmuseks jäi presidendivõimu üleminek prof.Uluotsa kätte. 6 Juulivalimised 1940 ja rahvusliku vastupanuliikumise algus Juulivalimised korraldas juba okupatsioonivalitsus, ilma et sellel oleks olnud midagi ühist Eesti riigiga. Püüti küll jätta muljet, et see toimub Eesti põhiseaduse alusel, aga kas või põhiseaduse rikkumised valimisseaduse muutmiseks olid niivõrd ulatuslikud, et see väide ei kehti. Valimisseadust oleks tohtinud muuta ainult seaduslikult valitud parlament oma mõlema koja
annaabi.ee 
