Kooli aastapäeva aktusel pidas Juulius Kilimit oma viimase kõne. Oma viimases kõnes ütles ta, et on oma elu valesti elanud. Ja seejärel kukkus Juulius kokku. Ta oli suremas, ta kartis surma. Juuliuse soov oli surra omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Ta oli kogu aeg Juuliuse kõrval, toetas ja hoidis teda. Emmi oli Juuliuse kõrval ka siis kui too lõpplikult hinge heitis. Ta maeti kristliku kombe kohaselt. Peale Juulise surma tuli Valeerius tagasi Emmi juurde elama. Arvan et autor on tahtnud öelda, et kui midagi väga soovid siis peaks oma unistuste poole pürgima ja jääma endale kindlaks. Raamat mulle isegi meeldis, sest ta oli põnev ja ei olnud raskusi arusaamisega.
kõne. Oma viimases kõnes ütles ta, et on oma elu valesti elanud. Ja seejärel kukkus Juulius kokku. Ta oli suremas, ta kartis surma. Juuliuse soov oli surra omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Ta oli kogu aeg Juuliuse kõrval, toetas ja hoidis teda. Emmi oli Juuliuse kõrval ka siis kui too lõpplikult hinge heitis. Ta maeti kristliku kombe kohaselt. Peale Juulise surma tuli Valeerius tagasi Emmi juurde elama.
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks ...
samade igatsustega millega tulime, isegi Emmi Kilimit, sündinud Neider." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 355 ). Emmi oli Juuliuse kõrval ka siis kui too lõpplikult hinge heitis. ,,Ta oli maetud kristliku kombe kohaselt- Tundmatu Jumal, kelle tempel oli kõige uuem, oli ta lõpuks pärinud, sest Olümpose jumalatel polnud temaga nüüd niikuinii enam midagi peale hakata." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 357 ). Peale Juulise surma tuli Valeerius tagasi Emmi juurde elama. Juulius Kilimiti elu oli täis suuri katsumusi ja raskusi. Ta oli alati väga kindlameelne ja sihikindel. Kunagi ei andnud ta alla, vaid võtles oma eesmärkide nimel. Tema elus oli palju erinevaid pöördepunkte, väga palju eirnevaid katsumusi. Kõikidest nendest tuli ta alati välja. Võib öelda, et õpetajana ei olnud Juulius just kõige märkimisväärsem, õpilased ei osanud hinnata tema püüdlusi
annaabi.ee 
