Jaagu isa oli vanlgas olnud mõnda aega ja Jaak oli ka, aga mitte mingisuguse suure kuriteo eest. i) Jaagul polnud raskusi suhtlemisel ja ta sai kõigiga hästi läbi. Jaak oli jutukas. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Virve, tema pärast oli Riksil ja Jaagul mõnikord probleeme ja Virve mängis Jaagu elus suurt rolli. a) Virvel oli väike pea, väike ümarik, pisut õhetav nägu, peenike kael. Juuksetoon oli vaskse kumaga heleblond ja lokkis. Silmad olid suured. Võõrastega oli Virve nipsakas nagu ka Jaaguga esimesel korral rääkides. Virve oli viisakas ja kombekas nagu Jaak, aga ei rääkinud kuigi palju. Virve käis Riksi haiglas mitu korda vaatamas, see tähendab, et ta hoolis oma sõpradest palju. Kutsus Jaaku reisile kaasa, kuna Jaak oli talle oluline. b) Virve tunnetest oli raske aru saada, sest oli näha, et ta armastab Jaaku, aga samas suhtles
Juuksevärvi järgset ületoonimist tehakse siis, kui värvitulemus ei vasta soovitud tulemusele. Ületoonimist ei tehta juhul, kui värvitulemus on liiga tume, kuna korduv värvimine muudab juuksed veelgi tumedamaks. Ületoonimisel ei tohi kasutada aktivaatorit, mis on tugevam kui 3%, sest värviprotsess on juba tehtud – vajalik on ainult tooni korrigeerimine. Sagedasti kasutatakse ületoonimist peale juuste blondeerimist või blondeeritud salkude tegemist, kuna helestatud juuksetoon on toores ning kollakas. Ületoonimise värvisegu kokkusegamisel tuleb lähtuda vastandvärvide teooriast (näiteks kuldkollastele blondeeritud juustele mõeldud toonivale värvisegule lisatakse natuke lillat). Vastandvärvi hulk segus sõltub sellest, kui tugev on värvitoon, mida soovitakse nö tasandada. Tihti piisab ka paarist grammist vastandvärvist. Näide: 10/0 tumedusastmes tooni, mis on läinud kollakaks, saab üle toonida värviseguga, milles on
annaabi.ee 
