(põletamine, raiumine) ning rohmakaid materjale (kaltsud, muld). ,,Visuaalset tegelikkust nähakse sellisena, nagu see on, nagu ta tekib". Rõhk on asetatud tuimale tõsiasjale ja objekti füüsilisele olemasolule" (C. Celant). Maailmas toimuvate rahutuste kaasaegsena ühines arte povera ,,uue ühiskonna" poliitiliste ja humaansete taotlustega. Kunstnikud läksid laiali 1971. aastal ning jätkasid igaüks omaette loometeed. Materjalid riputati või raamiti seinale (kangas, plekitahvel, juuksepalmiks jms.) või asetatakse lihtsalt maha. Kunstnik kasutab materjale nende looduslikes värvitoonides. MARIO MERZ (s. 1925) Kasutas oma installatsioonides vitsakimpe, fooliumi pakitud mulda, õllepudeleid koos neoontorudega jne. Tema teostest on välja loetud ebamäärase suunaga, kuid ägedat mässumeelsust. MARIO CEROLI (s. 1938) Kordas C. Oldenburgi ideed jäljendada standartseid tarbeesemeid, kuid kasutas materjalina hööveldamata saelauda. WOLFGANG NESTLER (S. 1943)
,,Visuaalset tegelikkust nähakse sellisena, nagu see on, nagu ta tekib". Rõhk on asetatud tuimale tõsiasjale ja objekti füüsilisele olemasolule" (C. Celant). Maailmas toimuvate rahutuste kaasaegsena ühines arte povera ,,uue ühiskonna" poliitiliste ja humaansete taotlustega. Kunstnikud läksid laiali 1971. aastal ning jätkasid igaüks omaette loometeed. Materjalid riputati või raamiti seinale (kangas, plekitahvel, juuksepalmiks jms.) või asetatakse lihtsalt maha. Kunstnik kasutab materjale nende looduslikes värvitoonides. MARIO MERZ (s. 1925) Kasutas oma installatsioonides vitsakimpe, fooliumi pakitud mulda, õllepudeleid koos neoontorudega jne. Tema teostest on välja loetud ebamäärase suunaga, kuid ägedat mässumeelsust. MARIO CEROLI (s. 1938) Kordas C. Oldenburgi ideed jäljendada standartseid tarbeesemeid, kuid kasutas materjalina hööveldamata saelauda. WOLFGANG NESTLER (S. 1943)