1910. aastal ehitatud hoonet on mitmel korral ümber ehitatud. 1930. aastatel, kui teater endiselt sakslaste käes oli, planeeriti suuri ümberehitusi, mis oleksid muutnud teatri välisilmet äratundmatuseni. Õnneks need plaanid siiski ellu ei jõudnud. 1950. aastatel sooviti teatrit muuta sobivamaks nõukogude teatrile. Remontide käigus kaotati juugendstiil nii teatri saalis kui fuajees nii palju, kui see vähegi võimalik oli. Järgmine suur renoveerimine toimus 1980. aastatel, mil juugendstiilsed interjöörid jälle taastati. Saalis taastati ka algne kohtade skeem, esimesele rõdule tehti jälle loozid. Kogu hoonele telliti uus mööbel, mis oli sarnane sellele, mis Bubõr omal ajal oli projekteerinud. Oluliselt uuendati 1980. aastatel ka teatri tehnilist sisseseadet. Viimane uuendamine toimus 2003. aastal. Arhitektuurse osa autoriteks olid Peep Jänes ja Indrek Suigusaar, sisekujunduse tegi Mari Kurismaa. Ümber ehitati palju, kuid juugendstiil säilitati
koridoride seinte ja postide lainekujuline ornament varjati ühetoonilise värvi alla. 1967. aastal võttis teater kasutusele väikese saali. Sinna mahus ligi 70 vaatajat, ehitati ka väike lava. Väike saal tegutses siiski vaid kaks hooaega (oli probleeme ventilatsiooniga). Aga samal ajal juba ehitati korrus kõrgemal katuse all veidi suuremat Väikest saali (Keskmine saal nimetati seda siis). 1980. aastatel toimus teatris renoveerimine, mille käigus kaotsi läinud juugendstiilsed interjöörid taastati. Saalis taastati algne kohtade skeem, esimesele rõdule tehti tagasi loozid. Telliti uus mööbel, uuendati tehnilist sisseseadet jne. Taas võeti teatrimaja uuendamine ette 2003. aastal. Värv oli juba koorus ning saalitoolid nii kehvas seisus, et inimesed isegi kukkusid toolidest läbi. Tähtis tegu oli lifti ehitamine. Teatri renoveerimine on lõputu protsess, ikka on siin midagi muuta või kohendada. Draamateatri maja on ajaproovile vapralt vastu pidanud
annaabi.ee 
