ebatavalist tehnikat maalisid puhtale valgele põhjale. Naiste moest rääkides, tuli moodi moekorsett, mis kujundas naistele ette kummalise kuju. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli Süntetism. Maalimisviis, kus ilma ruumikujunduseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism loodi Prantsusmaal 1880.aastate lõppul tegutsenud Pont-Aveni koolkonnas. Juugendistiilis on Eestis ehitatud nii mõnigi hoone, näiteks Tallinna Draamateater või siis Ammende villa Pärnus.
Sajandivahetuskunst I rida 1) Mis on sümbolismis tähtsam, kas teose sisu või vorm? Sisu on tähtsam 2) Kes oli 19.-20. sajandivahetuse tuntuim skulptor? A. Rodin 3) Milliseid kunstiliike hakati väärtustama 19. sajandi lõpukümnendil? Hakati väärtustama tarbekunsti, arhitektuuri. 4) Nimeta tuntud juugendlik arhitekt, kes elas ja töötas barcelonas? A. Gaudi 5) Millised Eesti teatrid on juugendistiilis? Vanemuine, draamateater, Estonia 6) Millele pandi alus Eesti kunstis 19-20. sajandivahetusel? Pandi alus kunsti õppimise võimalustele ja rahvakunstile. 7) Kus võis Eestis õppida kunsti 19-20. sajandivahetusel? A. Laikmaa ateljee koolis 8) Kes oli tuntud isik Eesti kunsti ja seltsielus 20. sajandi alguses? Ants Laikmaa 9) Nimeta ja kirjelda A. Laikmaa portreid? ''Marie underi portree'', ''Autoportree'', ''Lydia Koidula portree''. Impressionismi
Instituudis. Vassiljevi ja Bubõri koostöö kohta arvatakse, et Vassiljev oli see, kes mõtles välja arhitektuurseid ideid samal ajal kui Bubõr oli konstruktiivse osa lahendaja ja ehituse järelevalve eest vastutaja. Vassiljevi ja Bubõri projekteeritud ehitisi on Eestis kolm. Need on Eesti Draamateater, Lutheri villa (tänane ,,Õnnepalee") Pärnu mnt. 67 ja Lutheri vabriku hooned Vana-Lõuna 39. TALLINNA SAKSA TEATRI PROJEKT Bubõri ja Vassiljevi võidutöö oli juugendistiilis, kus valitses seestpoolt väljapoole projekteerimise mõte hoone väliskuju jälgis siseruumide asendit. Niimoodi sai hoone väliskuju liigendusterohke ja omanäoline. Paekiviseinad rõhutasid maalähedust, ehedust ja loomulikkust. Teatrisaal oli kaarjas ning seda ümbritses hoburauakujuline koridor. Peasissepääs viis fuajeesse, mille mõlemal küljel olid topelttrepid. Esimene rõdu oli jagatud loozideks, teisel rõdul olid toolideread