Hetkeks tuli Maalil naerutuju ja ta ütles Kustale, et too ei saa teda kätte. Maali jooksis pärimäge alla poole oja poole. Seal oli lagunenud veski ning Maali suubus koheselt sinna lootes, et uks on lahti. Kui Kusta veski ukse ette astus raputas ta ust, kuid tüdruk oli uksele riivi ette pannud. Kustas palus jällegi, et Maali ta sisse laseks ning ütles, et mitme ukse taga ta manguma peab. Kusta vaatas ringi ja mõtles, kust saaks veel veskisse sisse. Talle meenud, et alt liigsilma juuest viib väike uks vesiratta-rumi ja sealt edasi. Kusta hüppas ühelt kivilt teisele ja liikus mööda hallitanud seina edasi. Astus pimedasse ruumi, kuid ta ei saanud edasi ning ta otsustas tuldud teed tagasi minna. Keset oja libastus ta kivilt vette. Veski ette jõudes istus ta akna alla pakule ja jäi Maali iseloomule mõtlema ning mõtles hetkeks ka, et äkki on tüdruk ära läinud, mil ta vesiratta- ruumis käis
autor võib olla osaline); Probleemi püstiamine (esitatakse probleem, küsimus sissejuhatuse lõpus (mitte üle 2 küs.)); Mõiste seletamine (siis kui pealkirjas on mitmeti tõlgendav mõiste); Sisujuht (antakse ülevaade teksti teemast osadest, eesmärkidest, nn traditiooniline); Tsitaat või tsiteerimine sissejuhatuses; Ajalooline ülevaade (tuleb ära tunda kohast kust alustada nähtuste, probleemide juuest. OHT alustada liiga kaugelt); Kohe asja juurde ehk laidina keeles in medias res (sissejuhatuses näitaks kohe oma teadmisi). LÕPPSÕNA EHK KOKKUVÕTE . . . on teksti traditsiooniline osa nii nagu sissejuhatus. Lõppsõna on viimane võimalus lugejale või hindajale midagi väita või teda mõjutada või suunata. Eesmärgid: Tuua esile teksti põhiidee, sõnum või tuum; Esitada hinnang; Teravndada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; Võtta kirjutatu kokku.
annaabi.ee 
