Ei saa olla mingi üllatus, et Hitler sattus ühte leeri natsionalistlike rühmitustega. Tema kirglik pühendumus saksa rahva taassünnile oli lahutamatult seotud arvamusega, et kõigis hädades on süüdi juudid. Juba septembris 1919 oli ta jõudnud oma kavasse võtta eesmärgi "koristada" juudid Saksamaalt "üleüldse". Ta suutis 1920 aastal kokku 4 meelitada 7000 pealise kuulajaskonna juudivastastest ja natsionalistlikest rühmitustest [2 lk. 98]. Nii algas Hitleri üle 10 aasta kestnud võitlus võimule pääsemiseks eesmärgiga kujundada ümber Saksamaa ja kogu Euroopa. 3. Natsipartei asutamine Hitler hakkas juba pidama poliitikat oma kutsumuseks. See andis talle elus eesmärgi ja ta söandas isegi kujutleda ennast kellenagi kes võib mõjutada Saksamaa saatust [2 lk. 97]. Saksa Töölispartei muudeti Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP) 1. veebruaril 1920
Selles olukorras pidanuks võhivõõraste juutide abistamiseks olema veelgi vähem motiive. Sellele vaatamata on ellujäänud kirjeldanud olukordi, kus neile täiesti võõrad kohalikud elanikud neid keeldudele vaatamata abistasid. See ei toimunud aga organiseeritult, vaid konkreetse isiku omaalgatusel. Saksa julgeolekupolitsei jälgis kogu okupatsiooniaja kestel eestlaste meelsust ning suhtumist erinevatesse küsimustesse. Kordagi ei esine nende aruannetes ülestähendusi eestlaste juudivastastest meeleoludest. Selle asemel fikseerivad sakslased eestlaste meelepaha venelaste vastu, keda nähakse möödunud Nõukogude okupatsiooniaasta kehastusena ja kes parema meelega Eestist välja saadetaks. 37 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST JUUDID EESTIS
annaabi.ee 
