Juudid ja Vägivald Juudiküsimus on mõiste, millel kaasaja inimese jaoks on teatav kindel tähendus. Põhiliselt viitab see mõiste juute inimajaloo jooksul tabanud ahistamistele, kuid selle kõrval ka nendega seotud eelarvamustele. Ahistamistega on pilt üsna selge: kui common sense ka ei mäleta juutide väljaajamist nende iidselt kodumaalt, keskaegseid juudipogromme Prantsusmaal ja Hispaanias ning XIX sajandi rafineeritud rõhumist kogu Euroopas ja Vene Impeeriumis (ehk kus iganes juute ka leidus), siis II Maailmasõja aegne juuditapatalg on õõvastava näitena inimloomuse pimeda poole kohta avalikkuse mällu söövitatud. Samuti elab see mälestus siiani edasi inimestes, kes selle sõja ajal osutusid olema teine teisel pool okastraati. ... Juutidega seotud eelarvamused ja mõttestambid on aga salvestatud ühiskondliku mälu
Põhjustas seda nihe nõudmises ja pakkumises linnade kasuks. Raha hakkas kogunema linnadesse ning neist said keskaegse ühiskonna keskused. Palgatöö kallines tööjõu vähesuse tõttu ka maal.Lääne-Euroopas leidis sageli aset talupoegade isikliku vabaduse suurenemine, hakkas levima raharent senise teotöö asemel. Liikuma läksid ka toona peamiselt Kesk-Euroopas asunud juudid, kelle ajaloos oli ilmselt tegemist millegi holokaustile samaväärsega. Katku puhkemine kutsus esile suuri juudipogromme. Eri piirkondades ning inimrühmades olid suremusnäitajad erinevad. Inglismaal surid enam- vähem pooled vaimulikud Katku mõju meditsiini arengule Arstikutse elas läbi vapustuse. Meedikud paljastasid oma abituse katku ees. Paljud arstid deserteerusid. See viis ameti prestiizi alla. Need kes jäid, teenisid muinasjutulist tasu (kui neil muidugi õnnestus seda hiljem nautida, vältides ise haigestumist). Langes ka kiriku prestiiz, sest, sarnaselt arstiteadusega, ei
annaabi.ee 
