eksootilisi haruldusi. 1642. aastal tabas Rembrandti suur allakäik. Saskia sünnitas Rembrandtile neli last, kellest üks jäi elama. Ülejäänud surid sünnitusel. Ellu jäi ainult poeg Titus. Aasta pärast Tituse sündi suri Saskia 29. aastaselt tuberkuloosi. Pärast Saskia surma halvenesid Rembrandti suhted ka naise vanematega. 1650. aastatel kuulutati Rembrandt maksejõuetuks võlgnikuks. Ta kolis koos eelmises majas teeninud teenijaga vaesesse linnaossa juudikvartali lähedusse. Teenijanna nimi oli Hendrikje Stoffel. Järgnesid ikkagi rasked ajad. Rembrandt oli endiselt vaene kuigi tegi kuulsaid teoseid. 1668. aastal suri Titus. 1663. aastal suri Rembrandtiga vabaabielus olnud Hendrikje Stoffel. 1668. aastal suri Titus, kes jättis oma isale oma imikust tütre. Titus ja ka Hendrikje olid enamasti modelliks Rembrandti portreedes. Pärast pankrotistumist tulid Rembrandti maalides Hendrikje näo ja keha jooned. Rembrandt suri 4. oktoobril 1669
end pinnal peamiselt laenude varal. Lootused paremate aegade peale ei õigustanud end ja 1656. aastal tunnistati ta maksujõuetuks võlgnikuks. Varsti pärast seda müüdi ta maja ning kunstikogud oksjonil. Viiekümneaastasel kunstnikul, kes oli olnud produktiivsem ja loomisjõulisem kui ükski teine tema kaas-aegne maalija ning kes nii kõrgelt oli hinnanud rõõmsat ja fantaasiarikast elulaadi, tuli kolida südalinnast Amsterdami kõige vaesemasse linnaserva juudikvartali läheduses. Algas karm ja rõõmudevaene lehekülg kunstniku elus. Sel perioodil oli Rembrandti elukaaslaseks juba varem tema majas teeninud Hendrikje Stoffels. Selle tagasihoidliku, kuid leebe ja hingestatud naise kuju hakkas nüüd pidevalt korduma Rembrandti maalidel. Kuid nii, nagu ta omal ajal kaotas Saskia ning oma kolm last, nii tuli tal üle elada ka selle naise surm ja varsti pärast seda ka juba täiskasvanuks sirgunud poja Tituse kaotus
annaabi.ee 
