perioodist, Bütsantsi valitsuse ajal 10.-11. sajandil oli kreeka keele mõju ja tähtsus väga suur. Sitsiilias tõi järgnev normannide võim kaasa isegi kreeka kogukondade tugevnemise. Paljud moslemid kreekastusid, Kalaabrias ja Sitsiilias kreeka keele tähtsus aga langes. Koos moslemi elanikkonnaga hääbus ka araabia keel. 14. sajandist alates domineeris kogu Itaalias rahvaladina keel, praeguse itaalia keele eellane. Araabia keel säilis mõningal määral vaid juudikogukondades. 11.-13. sajandil arenes ja kindlustus Kirikuriik keskusega Roomas. Paavstid pidasid Apenniini poolsaare keskosa "Peetruse päranduseks" (Patrimonium Petri): maadeks, millele kirikul oli ainuõigus. Selle väite juriidiliseks aluseks oli Constantinuse kingitus: dokument, mille järgi Rooma keiser Constantinus I oli andnud kõrgeima võimu impeeriumis paavstile. (Renessansiajal tõestati, et see oli võltsing.) Seega seisis paavsti võim keisrist kõrgemal. Võimu ja maade
sotsiaalsetest ja poliitilistest oludest kerkinud küsimustele. VT kirjaliku seadustraditsiooni kõrvale hakkas kujunema uus, suuline seadustraditsioon, mis kordas, kuid samas kohandas, tõlgendas VT. Seega võib rääkida "suulisest õpetusest." See saavutas ruttu niivõrd suure ulatuse, et tekkis omakorda vajadus "korduse" (traditsiooni) kirjapanekuks. Talmudist on säilinud 2 erinevat varianti. Palestiina Talmud(teinekord eksitavalt Jeruusalemma Talmud) valmis 360/425.a., kuid Euroopa juudikogukondades oli ainult vähesel määral tunnustatud. Palestiina variant on oluliselt lühem. Babüloonia Talmud valmis 500.a. ja kujunes järgneva 150 aastaga Euroopa, Ees-Aasia ning Põhja-Aafrika juudikogukondade tähtsaimaks õigusallikaks. Babüloonia Talmudi redaktsioon (ca 6000 folio lk.) on ulatuslikum kui Palestiina Talmud. Struktuur Talmud koosneb 2 osast. 1. Mischna /heebrea k. kordus/, nn "suuline õpetus". Tähendab siinkohal vanade
annaabi.ee 
