ja Soome läbi hulga riike nii lääne kui ka ida pool. Juubelikontserdil oli laval näha ka endiseid bändiliikmeid kuni esimese koosseisuni välja. Lisaks maandusid lavalaudadele J.M.K.E kauaaegne sõprusbänd Psychoterror, hiljuti debüütplaadiga maha saanud Monstercöuq ning veel üks legend aegade tagant, Singer Vingeri ja Vanemõe eelkäija Turist, kes sai sellel laupäeval esmakordselt kokku pärast 1986. aastat. Külalisvokalistidena astusid koos juubilariga üles Jaan Pehk, Vaiko Eplik, Ivo Uukkivi, Mart Kalvet ja loomulikult Tõnu Trubetsky. Uksed avati kell kaheksa õhtul ja üritus ise kestis kokku umbes viis tundi. Esimesena astus lavale ansambel Turist, sellele järgnesid Monstercöuq ning Psychoterror ja viimasena kaua oodatud juubilar J.M.K.E. Ürituse sees oli ka väga palju äpardusi, mis tegi selle kontserdi veelgi huvitavamaks ja naljakamaks, aga nagu Villu Tamme mitmeid kordi ütles, et see on
ja temale jääks ainult kohaletulemis vaev. Siis tuleb uurida, kust saadakse ruumid, mida rentida ja mis sobiks, ning mis oleks odav. Kui see on teada tuleb sellest teada anda maja personalile, kui palju inimesi tuleb. Siis nad oskavad arvestada sellega kui palju taldrikuid, kahvleid, nuge ja klaase nad peavad lauale panema. Samuti oskab personal ka sellega arvestada, kui palju laudu ja toole on vaja. Personal peab kindlasti juubilariga läbi rääkima, kuidas lauad ja toolid ruumis paigutada tuleb. Kindlasti kingitakse juubilarile palju lilli, seega on vaja personalile ka meelde tuletada lillevaase. Tuleb vaadata ka koht, kuhu kõik lilled ära mahuvad, et need näiteks keset tantsuplatsi poleks. Kindlasti on personalil vaja teada ka külaliste arvu. Juubilaril on valida, kas ta laseb teha toidu kohapeal valmis, tellib toitlustuse kuskilt mujalt või laseb kellegil oma perekonnast söögi valmis teha. Söökidest tehakse
Ta on andnud ühelt poolt meile sõnad ja kontseptsioonid, millega rääkida, ja on andnud ka, millele vastu vaielda ja kust tõukuda," ütles Luik. 08.04.2010 Sulev Uus: Laululaval kõnet pidamas, Moskvas Eesti taasiseseisvumise eest heitlemas, lugematuid intervjuusid andmas -- sellist Marju Lauristini lugejad teavad. Aga milline on 70. sünnipäeva tähistav Lauristin maalähedasemalt ja lähivaates? Juubelilugu tavatsetakse alustada autori esmakohtumisest juubilariga, või sellest kohtumisest, mis on kestvalt mällu talletunud. Ajaraamat kinnitab, et olime Marjuga terve 1958./1959. õppeaasta ülikoolis osakonnakaaslased. Paraku ma teda tollest ajast ei mäleta -- küllap sellepärast, et eesti filoloogia osakond oli suur ja Marju õppis esimesel, mina viimasel kursusel. Kahju muidugi, olnuks ju uhke siinkohal kuulutada, et tunnen Marju Lauristini üle poole sajandi. Nüüd aga liigume ajas mõne aasta tänase poole.