Aga kokku nad Gunnariga jäid ja olid koos lõpuni. Ita ja Gunnar puhkasid palju ja reisid mööda Eestit samuti palju. Nende suved Pärispeal, Gunnari suvekodus, olid helged. Nad võisid kahekesi tundide kaupa mööda metsi konnata. Mõnikord olid nad isegi pikemalt kahekesi Hiiumaal ja lihtsalt puhkasid. (4) Ita nendib, et tegi Gunnarile elu jooksul palju liiga, kuigi nad tülitsesid üldiselt harva. Ta on palju mõelnud, miks Gunnar ei tulnud tema juubelitele, vaid võttis kodus napsi. Talle hakkas tunduma, et võibolla olid need korrad, kus Gunnar tunnetas, et Ita on tugev näitleja ja on ikka veel tööl, kuid tema pidi oma lavakarjääri liiga vara lõpetama. Nii Tammur kui Baskin alahindasid Gunnarit väga oma teatrites. Kuid sellegi poolest on Ita nii õnnelik ja tänulik, et Gunnar tal üldse olemas oli.(4) 5 3. Saatuslik reis 10
Linnadesse jõudis koorilaul seoses Jannseni kolimisega Tartusse. Seltside Vanemuine ja Estonia asutamisega loodi kooridele esimesed organisatsioonilised alused. Pillikoorid tegutsesid põhiliselt vennastekoguduste juures (Eesti Kooriühing, 2002). Mitmehäälsus tekkis peamiselt kihelkonnakoolide juures. Oli pastoreid, kes arvasid, et mitmehäälsus toob vaheldust muidu tuimaks jäävasse jumalateenistusse. Koore kutsuti esinema mõisnike ja mõisa ametimeeste juubelitele. Mitmed koguduste laulukoorid muutusid ilmalikku repertuaari harrastavateks lauluseltsideks (Palamets, Hillar 1994:6). Teated mitme koori korraldusel toimuvatest laulupidudest jõudsid Baltimaadele eelkõige Sveitsist ja Saksamaalt. 1857. aasta suvel tulid baltisaksa meeskoorid kokku Tallinna, kus toimus mitu päeva kestev laulupüha. 202-mehelise ühendkoori esinemine jättis kuulajaile väga tugeva mulje (Palamets, Hillar 1994:6)
annaabi.ee 
