Kui juubilar tahab, et keegi tema peol esineks on tal vaja üsna varakult välja valida oma favoriit. Ta võib kontsulteerida bändiga meilitsi või telefonitsi. Tuleb arvestada, mis summa eest on nõus bänd esinem. Aga kui juubilar ei taha siis ta ei pea bändi tellima, kui tal keegi peres või suguvõsas mingit pilli mängib ja ta tahab odavamalt läbi saada. See on hea võimalus aga kui sugulased või sõbrad ei taha mängida siis nad ei pea mängima. Ja sugulased tahaks ka ikkagi juubelist osa võtta ja olla seltskonnas selle jaoks nad saavadki bändi tellida. Kui juubilar teab, kui suure ruumi ta laseb rentida peaks ta oskama ka arvestada, kui palju läheb kaunistuste peale. Kui ta teab kui suur on ruum, mida tuleb kaunistada siis ta teab palju ta midagi ostab. Kui peole on tulemas väikseid lapsi, siis võiks ka olenevalt hooajast ka neile mingit tegevust pakkuda. Näiteks suvel pallimängud õues, talvel näiteks filmiaeg toas või midagi muud
Selle originaal eksemplar on Võrumaa Muuseumi fondis VK 4532 Aj 1455 (Foto 1).31 25 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 22; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadmata), lk 9. 26 Melesk, H, 1932, lk 6-7. 27 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 23-24; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadmata), lk 9. 28 Võrust. (15. august 1884. a.) Eesti Postimees, lk 2. 29 Kamberg, E. (25. august 1984. a.). Võru juubelist sajand tagasi. Töörahva Elu, lk 2. 30 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 26; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadmata), lk 10. 31 Võru linna 100. juubeli märk, VK 4532 Aj 1455. 10 Foto 1. Võru linna 100. juubeli märk. Vasakul esikülg, paremal tagakülg. Autor Sander Lebreht, 2014, isiklik arhiiv 18. august oli juubelipidustuste eelpäev
Tuleks veel märkida Theodor Lutsu suuremaid sündmusfilme „Rootsi kuninga Gustav Adolf V külaskäik Eestisse“ (1929), filmitud välisministeeriumi ülesandel Konstantin Märska ja Armas Horvineni osavõtul, „Poola presidendi külaskäik Eestisse“ (1930) ja „Tartu ülikooli 300 aastane juubel“. Viimane on peaaegu täielikult hävinud. „Postimehe“ teatel andis film pildi Tartust ülikoolilinnana ja „huvitava ülevaate ülikooli juubelist kui Tartu suursündmusest“. 1932. aasta lõpul lahkus Luts „Soumi Film Oy“ kutsel Eestist Soome. Tema viimaseks ja kolmandaks Eestis tehtud mängufilmiks jäi „Päikese lapsed“, mis oli esimene optiline, filmilindile jäädvustatud heliribaga "kõne-laulu-helisuurfilm" ning kus ühes peaosas näeme Ants Eskolat. Film jäi melodraama žanri piiridesse, ent võtete viimine vabasse loodusse tõi filmi tollal tavatut elavust
annaabi.ee 
