nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari / Comze seminar Valgas 1849 90 / esimeste eesti haridusega muusikute koolitamine, Läti rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm); Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane, Otepää ja Peterburi Jaanikoguduse pastor / Paar palvid Eesti ärksamaile poegadela ja tütardele, rahvaluulekoguja, kõne I üldlaulupeol / rahvusliku liikumie suurürituste juht, eesti rahvaluule avaldamine; Carl Robert Jakobson ärkamisaja tegelane, kirjanik, õpetaja / kolm isamaa kõnet, Sakala
haritlasi, kes hakkasid regulaarselt toimuvatel kuuõhtutel pidama kõnesid populaarteatuslikel, rahvuspoliitilistel ja kirjanduslikel teemadel, tehes sellega tänuväärset rahvaharidustööd. Jannsen oli seltsi presidendina nendega pidevalt kontaktis ja avaldas huvitavamaid kõnesid ajaleheski, mis omakorda tuli kasuks "Eesti Postimehe " tasemele. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Juubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". 1869. aastal kujunes tähtsaks sündmuseks Eesti avalikus elus 1. üldlaulupidu, mis peeti ära pärisorjusest vabanemise 50 aasta juubelisildi all. 18. 20. juunil. Kuigi selle programmis oli rohkesti vaimulikke ja saksa laule, kuigi pastoritele reserveeriti (taktikalisel
oodatust palju suuremaks. 6 Muusikalised ettevalmistused Peoloa saamine alles 1869 aasta veebruaris seadis korraldajad ääretult raskesse olukorda, sest tegelikult oleks pidanud eeltöö algama juba aasta varem. Nüüd pidid vaimulikud ja ilmalikud laulud saama välja valitud, tõlgitud, komponeeritud, trükitud, laiali saadetud ja selgeks õpitud vaid kolme kuuga. Tundub lausa uskumatuna, et kogumikule ,,Eestirahva 50-aastase Juubelipiddo-Laulud" andis Liivimaa konsistoorium lõpliku trükiloa alles 20. aprillil ja Tartu tsensor kinnitas selle 5. mail. Kui juurde arvata veel trükkimise ja laialisaatmise aeg, siis ei saanud noote tervikuna kasutada rohkem kui kuus kuud. Laulupeo repertuaar sisaldas 27 laulu: 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku. Vaimulikest paladest tulid esitusele B.Kleini kantaat ,,Jumal on suur", F.Brenneri laul ,,Taevas ning maa kaovad", C.Palmeri ,,See on kaunis, lõbus ja hea", L.v
annaabi.ee 
