: *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk "Showboat 100" 2011 100- . Triinu Ojalo. Endla juubelipeo 22 2011. " 100" Endla . Endla 1911 2010 . . ? , 21 , , . 2 20 . · Kunstilise juhi kt o Triinu Ojalo · Lavastajad o Enn Keerd o Andres Noormets · Näitlejad o Ago Anderson o Sten Karpov o Ireen Kennik o Lauri Kink o Liis Laigna o Piret Laurimaa o Triin Lepik o Priit Loog o Jaanus Mehikas o Carmen Mikiver
,,Estonia") · Johann Voldemar Jannseni lõpukõne · Pasunakooride ühtulaul peo lõpp Arvamused · Hilisemaid hinnanguid positiivsed, negatiivsed · J. V. Jannsen ,,Enam ehk vähem lauldi kõik laulud paremini, kui selle lühikese ettevalmistuse kohta oleks võinud loota. See tegi rõõmu eesti lauljatele ja pidulaulujuhatahad, - noh, neist ära räägi, need oleks igale lauljale musu andnud." · C. R. Jakobson ,,Saksa soost õpetaja eesti juubelipeo esimeheks, saksa laulud, kõik saksa värk! Eesti pidu aga saksa juhatus." · Peterburi mõjukam ajaleht Golos ,,Kas Liivimaa on Vene kubermang või Saksa provints?" · L. Koidula peomuljed: ,,Papa! Susisegu kadedad keeled ja suled, mis nad tahavad: see oli siiski Eesti pidu!" Tänan! Kasutatud kirjandus · 130 aastat Eesti laulupidusid · https://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu · Muusikaajaloo 7. klassi õpik
pakkuda ka omamaist loomingut. Koorid esinesid hästi ja jätsid võimsa mulje. Kirikust lahkuti jällegi rongkäigus; ,,Vanemuise" selts avas teel esmakordselt oma uue toreda lipu. Raekoja juures lauldi riigihümni. Koos Väägvere pasunakooriga mängis rongkäigus ka ,, Vanemuise" pasunakoor, mis oli hiljuti ellu ärganud, kuid peagi jälle vaibus. Peo muusikaliseks ,,naelaks" kujunes saksa viisiga isamaalaul, millele olid loodud päevakohased eestikeelsed sõnad ja mis sai kihelkonna ,,juubelipeo lauluks". Kontserdi puhastulu määrati eesti üliõpilaste toetuseks. Hoolimata sellest, et ,,priiusepäeva" pühitsemine toimus pastorite initsiatiivil ja käe all, aitas see siiski suvist üldlaulupidu ette valmistada: koorid said esinemiskindlust ja kogemusi rongkäigu tarvis. Lisaks propageerisid kohalikud pidustused eelolevat suurpidu. Pidurahvas Tartus Pärispeo eelpäeval kogunesid lauljad ,,Vanemuise" seltsimajja , kust peomarssalid nad ööbmiskohta viisid
Juba hommikul kella 6 ajal hakkasid kirikukellad helisema ja varsti kõlas pasunakooride võimas koraal kirikutornidest. Kell 9 helistati uuesti kirikukelli, millega anti lauljatele märku rongkäigule kogunemisest. Laulupeo peastaabi moodustas ,,Vanemuise" seltsi korter linna servas Tähe tänaval. Sinna voolasid kõik osalised kokku, sest sealt algas ka rongkäik. Lauljad kogunesid distsiplineeritult ja õigeaegselt. Neile pandi rinda hõbedane juubelipeo märk, pasunamängijad said kullavärvi märgid. Kui lauljatele olid kätte antud peomärgid ja peokorraldajatele värvilised õlalindid, hakkas peotalitajate peamees Põltsam osalejaid seadma pidulikku rongkäiku, mille järjestus oli varasemalt loosi teel kindlaks määratud. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikumist ,,Vanemuise" seltsimaja eest. Tiigi tänavalt mindi Maarja kiriku kaudu Toomeorgu kirikuvaremete kõrval asuvale platsile kus pidi toimuma pidulik jumalateenistus