ning sõbrad pääsevad puu otsast alla. Nad võtavad haraka varanduse kaasa ning suunduvad linna, et leid loodusloomuuseumile annetada. Linnas aga selgub, et pärast kasside kadumist (esimeses osas), on needsamad rotid, kellega lugeja juba varemetes tutvust tegi, linnakese vallutanud. Valitseb kaos ja eriolukord, rahvas põgeneb, üles on seatud kontrollpunktid jne. Naksitrallid mõistavad, et omal ajal kasse linnast välja meelitades käitusid nad tormakalt ning meelitavad kassid rahva juubeldamise saatel linna tagasi. Raamatu lõppakordina kirjutab Sammalhabe loodusmuuseumi raamatuse pühenduse "Looduses peab valitsema tasakaal!" 4.3. Jälle need naksitrallid. Esimene raamat Triumfiga lõppenud võitlus rottidega on Naksitrallidest teinud kuulsused - autogrammikütid ja pilgud jälitavad neid kõikjal. Kolmik otsustab sõita puhkusele, linnakärast eemale mere äärde, ent lahkumispäevale eelnenud ööl varastab üksik lasteta daam Sammalhabeme, keda ta hakkab pidama kui "lemmiklooma"
Tänu õnnelikule juhusele sai Päts teada teda ähvardavast ohust ning põgenes koos Jaan Teemandiga reaktsiooni meelevalda sattunud Tallinnast. K. Päts ja teised revolutsioonipõgenikud peatusid mõnda aega Sveitsis Berni lähedal. Ühest vene lehest saadi juhuslikult teada, et Raplas oli sõjakohus K. Pätsi tema mässulise tegevuse pärast surma mõistnud. 1918. aasta 24. veebruaril kleebiti pealinnas üles iseseisvusmanifestid ja rahvahulga juubeldamise saatel asus Päästekomitee riigipanga hoonesse. Seal nimetati ametisse Eesti Ajutine Valitsus- esimene Eesti valitsus- ning anti esimesed päevakäsud. Mälestuste järgi kirjutanud K. Päts ühe päevakäsu koguni ühe ohvitseri seljal, momendil polnud valitsuse peaministril kasutada ühtegi lauda ega tooli. Samal ajal lähenesid Tallinnale juba Saksa väed. K. Päts saatis Saksa väejuhatusele kirja, milles teatas Eesti muutumisest
annaabi.ee 
