sõltuvalt filosoofial ja isegi usul. Äriteadmuses on tavapäraselt eristatud kahte liiki teadmisi otseseid ja kaudseid. Esimene keskendub rohkem sellisele teadmisele, mis on kodeeritud ehk kuskilt dokumentidest leitav sellal kui teine keskendub mittekodeeritule ehk sageli isiklikele kogemustele tuginevatele teadmistele (AN Educational KM Site, 2015). Juttudel ning nende vestmisel on teadupärast erinevaid väljundeid, tihtipeale meenuvad esmalt jutuvestmised lastele, kuid tegelikult võib sellel olla veelgi kaugem ja mõjukam sisu ning seda teadmusjuhtimise kontekstis. Jutustus on maailma mõistmise ja teadmiste edasiandmise peamine vahend. Jutustus teeb võimalikuks inimestevahelise kommunikatsiooni, jutustuste jagamisel põhineb kultuur ja traditsioon. Ühtlasi annab jutustus tähenduse isiklikule kogemusele ja loob indiviidi või rühma identiteedi. Suure jutustuse põhjal hakatakse hindama kõiki tõdesid ja
vanemad)häält ei tõsta, ei püüa kellestki üle karjuda. Kui kasvatajal on aega ja pädevust mudilast aktiivselt kuulata, omandab laps nii kuulmisoskuse kui ka hoiaku, et teise inimese kuulamine on oluline ja iseenesestmõistetav. Lasteaiapäev on väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste sünenergiliseks arendamiseks eriline aeg ja ruum. Lapsed on suurema osa päevast lasteaiakasvataja pilgu all. Lasteaia diskursusesse kuuluvad jutuvestmised, arutlused, harjutused ja erinevad mängusituatsioonid, söömis-, tervitus ja hüvastijäturituaalid. Kasvatajatel on võimalus jälgida asetleidvaid kõnelusi, analüüsida ja vajadusel suunata: kellele õpetades enesekehtestamist, kellele mina- teate esitamist, kellele mängimiseks vajalikke läbirääkimisoskusi (Harro-Loit: 2008: 172- 173) Nii demokraatlikkus ühiskonna kui ka lapsekeskses rühmaruumis vaadeldakse iga last kui ainulaadset ja väärtuslikku isiksust
annaabi.ee 
