olla kindel, et sellel ajal polnud veel nii oluline faktor interner ja arvutimaailm. Internetiga seoses on igapäevases kõnepruugis veeb, sait, kodulehekülg(kodukas), surfimine ja võrk. Väljendid võrk on maas või võrku üles riputama oleks kakskümmend aastat tagasi kindlasti hoopis teisiti mõistetud. Arvutiasjandus on laia kõnepruuki toonud faili, printimise, skännimise, sülearvuti jne. Suhtlemine on muutunud väga populaarseks, kasutatakse e-posti, msni, jututube ja foorumeid. Kahekümne aastaga on eksootilisest mobiiltelefonist saanud igapäevane tarbeese. Sellega seoses on kasutusel sõnad nagu sms(tekstisõnum), gsm, mms(piltsõnum) jne. Nagu e-posti teel on siingi kujunemas välja oma keel. Mõned näited: aint(ainult), krt (kurat), ntx (näiteks), ptv (pole tänu väärt), tnx (tänan). Kokkuhoiu eesmärgil kirjutatakse sõnu lühemaks, kui need tegelikkuses on, näiteks ,,ma ei tea" asemel mai tea.
saabunud artikleid. Artiklid ei tule talle koju kätte nagu postiloendite puhul. H. E. Hardy ütleb, et Usenet on suurepäraseks näiteks arvuti vahendatud kommunikatsioonist. 2.5 Jututoad ja konverentsi süsteemid Jututuba on sünkroonse kommunikatsiooni näiteks. Internetis edastatud vestlus (Internet Relay Chat - IRC) algas 1988 a. Oulu Ülikoolis. Jututoas tegutsemiseks tuleb sinna ühineda ('siseneda') ja edasi on võimalik vestlus teiste samas jututoas viibijatega reaalajas. Jututube on palju ja teemad on neis erinevad nii nagu uudistegruppide puhulgi alates teaduslikest teemadest ja lõpetades mängudega. Võimalus on aga kontakteeruda sarnaste huvidega inimestega üle kogu maailma. Hea on selline teemade jaotus selleks, et üks ei räägiks aiast ja teine aia august. 1990te aastate alguseks oli sadu jututubasid ja tuhandeid inimesi, kes neid kasutasid üle kogu maailma ja igal kellaajal.
annaabi.ee 
