Kolmas aste iseloomustatakse ülduste ja püsivate tunnuste eristamise oskusega, millised peegeldavad nende olemust ja on iseseisvad nende esemete asendilist, funktsionaalsest kasutamisest. Kõne tunnetusfunktsioon. Umbes kolme aasta vanuses algab laps tähelepanelikult kuulata seda, millist täiskasvanud räägivad omavahel. Tema eriti meeldib kuulata jutud, muinasjutud, luuletused.2-3 aasta vanuses tekib kõne-jutu arusaamine. Kergelt arusaadetakse jutustest, millised puutuvad lapse ümbritsevatesse esemetesse ja ilmungutesse. Selleks, et tema saaks jutust või muinasjutust aru, millede sisu väljub temaga vahetult omandatava situatsiooni piiride taha, on vaja lisatöö täiskasvanud peavad spetsiaalselt õpetada seda. Kõne tunnetusliku funktsiooni tekkimine määrab tähtsat momendi lapse kõnearengus. 1.7. Emotsionaalne areng Lapse psüühiliste funktsioonide areng on tihedalt seotud tema emotsionaalse keskkonnaga.
Kui võrrelda HK- ga, siis oli keskajal populaarsem, kuigi faktoloogiliselt on ebatäpsem. Ka sellest olemas eesti k tõlge. Tema käibiv teaduslik publikatsioon pärineb Leo Kleielilt?. Kolmandaks kroonika, mis on tuntud kui Liivimaa noorem riimkroonika, seal jutustatkse Jüriöö ülestõusust pikemalt. See pole säilinud. 19. saj avastati Liivimaal ja Bremenis töötanud Johann Renneri kroonika, mille keskaegse osa uurimisel avastati, et jääb üle tükk 14. sajandi jutustest, et seal olid mõned riimid, siis arvati, et tegemist riimjutustusega. Kas tegu oli Liivimaa ordumeistri kaplaniga, kelle jutustust ta kasutas (Parthemolos?), pole teada. Uuem käsitlus arvab, et Renneri jutustus oli hoopis alam-saksa keeles nagu ka vanem riimkroonika (Rheutersi teooria). Kui mõned originaalis on vb tõesti säilinud. 14. saj II poolel, 15. saj millegi pärast Liivimaal enam suurejoonelisi krooniakid ei säilinud. 14. sajandis Wartberge kroonika, mis on primitiivne ja
annaabi.ee 
