Põhiline tunnusjoon romaani ehituskunstis on ümarkaar nii akende kui uste ülaosas. Hoonetel olid pikihooned ja ristihoone, mille ristumiskohta nimetatakse nelitiseks ja selle kohal asus sageli torn, hiljem ka kuppel (eriti Itaalias Bütsansi eeskujul). Kellatorn ehk kampaniil ja ristimiskirik paiknesid sageli eraldi ehitisena kiriku kõrval. Kirikuid ehtisid väljast poolreljeefsed piiblistseenid, olles abiks piibli ümberjutustamisel ja ornamentika ning seest lisaks jutustavatele reljeefidele ja kujudele ka maalid ja mosaiigid. Kuulsaimad ehitised: Itaalias Pisa katedraal, Püha Markuse katedraal; Prantsusmaal Cluny klooster; Saksamaal Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud. Tarbekunstis on teada uhked kullasepatööd ja eriline 70 meetri pikkune ja poole meetri kõrgune tikitud Bayeux` vaip William Vallutaja lahingutest. Gooti kunst Gootika areneb Prantsusmaal. Arhitektuur on näiliselt kergem ja õhulisem ning kõik on kõrgusesse pürgiv
Rijksmuseum, Amsterdam, Holland). Pildil on p�nevalt kujutatud 17. sajandi Hollandi olustikku, kirjeldades ametniku juures j�rjekorras olevaid kliente, kes on sinna kaasa v�tnud nii lapsed kui loomad. Blooti loomingu hulgast leiab aga ka religioosseid teemasid (�P�ha Martin ja kerjus�, Victoria and Albert Museum, London, Inglismaa). Seda maali k�rtsistseeniga v�ib pidada �heks Pieter de Blooti s�ravamatest t��dest t�nu just rikkalikele jutustavatele detailidele, mis avavad ilmekalt omaaegset talupojaelu. K�rtsi �uel on l�butsevad mehed, naised ja lapsed, kes on kogunenud pika laua �mber. Inimesi n�eb ka teose keskplaanil oleva pool-laguneva k�rtsi ukseavas ja akendel. Paremal avaneb vaade tasasele Hollandi maastikule, mille kauguses on rahulik vaade k�lale tuuleveskiga, samas kui k�rtsinurga taga kaklevad mehed. Ennastunustavalt pidutsevate talupoegade r�hmale on kontrastiks esiplaanil
annaabi.ee 
