kas inimlik komöödia? Novella lühike lõbus lugu. B ei põlanud seda rahvalikku zanrit ära, vaid viis selle täiuseni ja kasutab seda. Annab sellele kunstilise kuju. Saab uusaegse novellikirjanduse rajajaks, uuseagse novelli peamiseks kujundajaks. Kaasaja sündmused on ka selles teoses selgesti näha. Kujutab näiteks katku. Seltskond noori aristokraate otsustab varjuda F lähedases villas katku eest. Seal jutustatakse üksteisele lugusid, et katkust mõtteid eemale viia. Iga päev jutustatkse kümme lugu. Dekameron: kümne päeva lood. Seitse neidu, kolm noormeest. Annab lugudele kunstipärasema ilme. 90 lugu kujutavad madalamat, aga ka seal on õilsaid tegelasi, kes alatuse läbi saavad kannatada. Nii laia peegeldust kaasaegsest Itaalia ühiskonnast ei olnud senini keegi veel andud. Selleski teoses on filosoofia kirjanduslik filosoofia. Elulisuse, vitaalsuse filosoofiaga (keskaja natuurfilosoofia oli hoopis teine asi!). elutunne,
ristiaegsete kroonikate konteksti. Teine suur 13. saj Liivimaa kroonika on Liivimaa vanem riimkroonika, mis pärineb 1280. aastatest, kesk-ülemsaksa keelne. Tema ettelugemise kaudu värvata appi sõdalasi ristisõjaks. Kui võrrelda HK- ga, siis oli keskajal populaarsem, kuigi faktoloogiliselt on ebatäpsem. Ka sellest olemas eesti k tõlge. Tema käibiv teaduslik publikatsioon pärineb Leo Kleielilt?. Kolmandaks kroonika, mis on tuntud kui Liivimaa noorem riimkroonika, seal jutustatkse Jüriöö ülestõusust pikemalt. See pole säilinud. 19. saj avastati Liivimaal ja Bremenis töötanud Johann Renneri kroonika, mille keskaegse osa uurimisel avastati, et jääb üle tükk 14. sajandi jutustest, et seal olid mõned riimid, siis arvati, et tegemist riimjutustusega. Kas tegu oli Liivimaa ordumeistri kaplaniga, kelle jutustust ta kasutas (Parthemolos?), pole teada. Uuem käsitlus arvab, et Renneri jutustus oli hoopis alam-saksa keeles nagu ka
annaabi.ee 
